mõnikord tormates kohutava kiirusega vastu oma sõpradele..

.. avastad rõõmsa/veidra üllatusega, et maandud vastu jäätunud plekkämbrit. Tunned, et syveneda kuidagi ei sobi, aga päris niisama ka asja jätta ei taha. Ja nii sa kutsud selle tilkuva ämbri endaga sooja teed jooma. Ja saad korvi. Saa sa siis aru. (yleyldine hämming)

"Õppidaõppidaõppida", ehk see, mis mul juba esmaspäeval plaanis oli, aga alles neljapäeval teoks sai. Peaaegu. Mõtted kipuvad IKKA VEEL hajevile, siiapoole ja sinnapoole piiri. Suuresti seetõttu, et mind oodatakse tagasi. Ja mis mind siingi kinni hoiab? Juba teist nädalat jutti kuulan GNR'i ja isu täis ei saa .. kummaline.