päeva (õigemini öö) kysimus :

KES kaitseks mind selle tohutu sõnadetulva tagajärgede eest, mis mu seest viimasel ajal lakkamatult välja purskab? Nii nõmedalt siiras, ilus, hea, lääge, sõbralik, imal ja filtreerimata. Naeratusega. "Nad on su paksu naha seal meerikas ära söönud!" nähvas yks sõber. Ju siis. Seal pole paksu nahka õieti vajagi, sest solvamiste ja ahistamiste eest on karmid karistused. Yxindus, mu hää sõber, toimib kui kraadiklaas - mida kylmemaks ta oma sõnavõtus muutub, seda kindlam on, et ma olen liiga palju rääkinud. Kirjutanud. Kuidasiganes.

Kuigi olen uhke oma päevasaavutuste (kandmiskõlbmatu - tähenduses siis 'liig lyhike' shoti seelik ning poolik aleksandrikook) yle, on mu nooremal vennal martini' l siiski alati tuline õigus - "Maailmarevolutsiooni seisukohalt, kidi, ei oma see (mida sa tunned, teed, ytled vms) mitte mingit tähtsust." (Kehtib ka kõige eel/ylevalpoolöeldu kohta.)