*mu ööd on valged kui lumi. neis tantsivad pilkased pimedad. neil kingad jalas liig suured ning jutud on eriti libedad.*

jamasti on. marian on olnud väga tubli :) ja latt on way liiga kõrgel. :( ja mina olen ainult asjaarmastaja.. hirmunud, ulakas jõnglane. ja mitte yks hing, MITTE YKS, ei suuda mulle hetkel selgeks teha, et ma saan hakkama. mitte keegi. yksindust tahan. vaikselt olla. kõrvad kumisevad rujast ja collinsist ning silmad on viirukisuitsu täis ja kipitavad. aga see pole see, pole see ... nägin täna väga kurja und. oma vanemaid ja ennast suure laua ääres. tyhja laua. ei, veeklaasid neil siiski olid. me vaikisime. nad kysisid minult, kuidas mul läheb .. ma vastasin, et ma tahan kunagi veel ainult yks kord selle laua taha tulla, ja seepärast ma sellest ei räägi. nagu tunneks ... midagi imelikku lähenemas. ---------------------------------------------------------------------- mulle on öeldud, et ma palun viimasel ajal läbi une tihti vaikust. panen sõrme suule ja teen "Tsst!" või lihtsalt ytlen "Tasa! Kuss!", "Ära ytle midagi .." .o0(võib-olla ei julge ma kuulata omaenese mõtteid ?) looduslapse asi. >>naeratab vaikselt :)