"... kord saavad niidud rohelust täis :7 .."

Tõde on relatiivne, aga igal juhul olemas.

pühapäev, aprill 23, 2006

*some things are better left unsaid*

Come as you are, as you were, As I want you to be As a friend, As a friend, As an old memory Take your time, hurry up The choice is yours, don't be late. Ma seisin heameelest pea peal. :) Nädalavahetus ja ilus ilm ja lemmikud inimesed ja palju palju jalutamist mere ääres. Elasin kaasa Age rattasõidule, sest ta ytles, et ta ei jaksa hästi, ja siis Kaarlile, sest Antti ytles, et "Näe, kas see pole mitte Kaarel Nurk!", ja ma olin põhimõtteliselt nõus. Ainuke koht, kus minu kaks kaasaelamist veidi sassi läksid, oli see, kus Kaarel Agest mööda sõitis, sest siis ma elasin omamoodi mõlemile kaasa - yhele selle eest, et ta mööda sai ja teisele selle eest, et ta järgi võtaks ja silmist ei laseks. Segane värk. Yks sai igatahes neljandaks ja teine kolmandaks. Tublid inimesed! (Kestvad ovatsioonid.) Köleri tänaval jalutas mulle ootamatult Lauri vastu ja kolmandast suunast tuli yks suur must koer ja istus ka meie juurde maha. Ma kahtlustan vaimude rännet. :D Igatahes jutlesime me sosinal ja koer tegi varsti näo, et tal oli tegelikult mujale asja. Mul oli deit yhe väga ilusa naisega. Selles oli muusikat ja juttu ja hämarat olemist ja väike kritseldamisehetk. Ja siis oli tohutu pannkoogiorgia Ruudu ja Anttiga Kompressoris, kust me veeresime trammi peale, vaadates enne seda mõned minutid slaidishowd, mida näidati raekoja seinale. Igavesti vinge, kuigi kahtlaselt korduva kavaga. Ma lubasin, et ma ei söö nyyd kaks päeva, aga sealt tulles luban ma seda alati. Hommikul sain Laurilt sõnumi heade uudistega ja saatsin õnnitlused vastu. :) Põgus suudlus Toompea vaateplatel mõjub kevadiselt toonusttõstvalt .. ;) And I swear that I don't have a gun.