"... kord saavad niidud rohelust täis :7 .."

Tõde on relatiivne, aga igal juhul olemas.

esmaspäev, juuni 19, 2006

*paradise lost*

Rahulolu ja rahutus. Suveristsed. Alati Võsul, alati rand ja päike. Alati veidi sassis plaanid ja tujude keerdsõlmed. Punanahkade ujedad naeratused palliplatsil ja huultele kleepuv jäätis. ...... Sallist tehtud seelik ja viinamarjad rannakoti välitaskus. Merelinnud kiivalt oma pesi kaitsmas, valvamas, karjumas, piketeerimas, uudistamas .. Luik, kes mängis, et ta on poi. Rindade värelev vari õhtuses meres. Päike, mis heitis magama jahisadamasse. Jõudke sinna, ma õhutan teid, jõudke metsa ja merele. Hing saab seal vabaks ja naerukurrud taastuvad. ...... Mittemillestki ei saa midagi ära võtta, ytles mu matemaatikaõpetaja. Aga kui mittemiski muutub miskiks ja on juba natukene nagu olemas .. siis on kummalisel kombel tunne, nagu oleks jälle hoopiski midagi ära võetud. Võimalus suhtuda mittemiskisse võimalikult ykskõikselt näiteks. Ehh... Ma peaksin kepslema rõõmust, aga olen hoopiski kurbuse serva peal. Ei jaksa sellel taaruda. >>läheb ostab mingi portsu värskeid puuvilju, et siis pigem positiivsuse poole kalduda.