*punane kirjaklamber*

*** Hõredalt liblikaid sihvaka männi all pidamas kohut eksinu vari tardub kellukate pehmes valgusvihus "Ainult mitte eluaegset..." pomisevad huuled. ------------------------------------- Viitan pealkirjas ühele suht kordumatule eksperimendile, kus üks kena nooruk arvas heaks ühel kenal päeval vahetada oma punase kirjaklambri isikliku maja vastu. Kirjaklambri vastu otsekohe maja muidugi ei saa ... aga järkjärgult ta selleni ehk jõuab. Mulle meeldib pöörasus. Tõstan taas jõusse oma reisiplaanid. :)

-------- film: "Van Helsing" (2004) kummaline õudukas (või peaksin pigem ütlema - tüüpiline lastehirmutaja?) oma kangelas(t)e, paha(de) ja oma otuga :) Minu lemmiku ehk otu osas (munk Carl, kes tegelikult kogemata targaks, osavaks ning julgeks osutub) LOTRist tuntud Faramir elik David Wenham. *** Mr. Hyde: So, you're the great Van Helsing. Van Helsing: And you're a deranged psychopath. Mr. Hyde: We all have our little problems. - Van Helsing: Now, Carl, whatever you do, don't stare at him. [he opens the coach door, revealing the Frankenstein Monster shackled into the seat, struggling and snarling] Carl: I'm staring at him. [quickly turns away] Carl: Is that a man? Van Helsing: Actually, it's seven men. Parts of them, anyway. - Frankenstein's Monster: Let me go! Carl: Where are you going to go? I don't know if you've looked in the mirror lately, but you kind of stick out in a crowd.