*ummisjalu kevadest ära joostes*
Et siis seekord täpiline. Tervise vaatenurgast on see kevad ikka kõvasti nihkes mu meelest :) Püüan kuidagi Pipiliku ravumise ning tedretäpinaljadega enda tuju üleval hoida ja teiste silma alla püüan samuti mitte sattuda. Rattaga õue ei saa, see ajab mind nukkerkurjaks.
Lähiaja filmikavva tuleb võtta Nürnberg, kui selle kusagilt kätte leiab, sest tänaõhtune 'kino' jooksis meeldivalt kokku ema sünnipäevaga, ja loogiline on, et sünnipäev on olulisem. :) Mingi suur 'Lennujaamade' öö on tulemas tv3 pealt lähitulevikus, loodan, et püsib meeles seda Rasmusele lindistada. Osaliseltki. :) Oi, demet, 13. mai. Mis on küll tehtud selle vaese kuupäevaga .. Tallinn kihab tasuta kontserditest - Bonzo ja Tõun kusagil kaubanduskeskuses, rokibändid Paljassaarel, ja nüüd siis samal õhtul Tartus - Metsatöll, Loits, Horricane ... ! Whoa!, ma ütleks. Mainimata seda, et see 'Lennujaamade' öö on samuti 13. mail. :D
Eile vaatasin "9. roodu". Uskumatud sõjajuttude flashback'id tulid selles kohas, kus afgaani põngerjas silmagi pilgutamata ühe sõduri maha lasi. Sõja enesega pole mul mingit pistmist, küll aga inimestega, kes seal käinud ja hiljem meie kanti elama sattunud. Ja ongi nii. Nad lihtsalt joovad end unustusse. Püüdes samal ajal elada normaalset elu (praeguseks on nad ca 30-40 aastased mehed), olla pereisad ja tublid töömehed, leiab neid ikka ja jälle poe kõrvalt mändide alt istumas, pilk tühjuses. Öeldakse, et nad olla 'sassi läinud' ... Üht meest kutsutigi 'afgaaniks'. Temast teati seda, et pööras ära alates hetkest, kui pidi püssidega relvastatud kohalikele poisikestele vastu astuma. Tekkis psühholoogiline vastuolu - kuidas sa ikka tapad 10-12 aastast poisikest (või noorematki veel), kui ehk endalgi sama vana kodus kasvamas? Aga valida oli, kas tema last või laps teda. Sellisest asjast ei olegi võimalik üle saada.
-----------------------
muusika: Guano Apes
2 Comments:
Päikeseallergia meenus mulle ka... Kui on ntx eelnevalt mingeid aineid söödud, mis siis kõik kokku valguse mõjul nahale täppe tekitavad. Vähemalt on see loomadel nii- ohtrast kartulist, söödakapsast, tatrast.
Kultuurist eemaldunu selleks nädalavahetuseks...metsa ja mere äärde:)
Päikeseallergiasse ma ei usu. Ses mõttes, et ma olen olnud pmtselt kaks päeva puhtalt toas ja see ei kao kuhugi. (Ja Floridas oleksin ma selle kätte surnud, ma pakun.) Ykski ravim ei aita. Tolmu mul pole, toataimi ka mitte, kassikarvadest rääkimata. Ohtraid söömisorgiaid ei ole ka toimunud .. otse vastupidi. Aga - hush - see on minu ja Penelope saladus. :)
Ja loomade täpilisusega ma ennast võrrelda ikka ei julgeks ... kuigi triipude asemel täpilise sebra vaatamise eest oleksin nõus isegi pappi maksma. ;)
Ma arvan, et ma olen iseendale allergiline. Jahh, see on kõige tõenäolisem. Lõpetan toimiku.
Postita kommentaar
<< Home