*väärtusetuski on väärtus omaette. see asub lihtsalt miinuspoole peal.*

Inimesed suudavad mind jätkuvalt hämmastada. Ma ütleks isegi, et mitmel rindel. Kõigepealt saadaksin ma kuuli silmade vahele inimesele, kes tuleb mulle ütlema, et välimus ei ole oluline. On ikka küll. Elu annab vaikselt märku, et peab kohe midagi ette võtma, sest kui ka salakirjakesed, mis me ellu ootamatult hiilivad, juhuslikud on, ei ole seda inimeste otsused ja fantaasiarikkus mitte. Midagi kardinaalselt muuta ei saa, nugade alla ma näiteks ei oleks nõus minema, aga alla ma ka niisama ei anna. Siiski pole valusamat laksu, kui see, kui sulle öeldakse, et "ka mina tahaksin sind valges kleidis näha, aga praegu see veel ei sobi sulle" (vihjega, et see tõenäoliselt rebeneks mu seljas.) .. Anyway. Praeguseks hetkeks on juba asju, millesse ma enam ei usu. Ja pulmateemadega suudan ma juba nalja teha. Kes minuga naerda julgeb, lasku käia. Kes mitte, mingu vaadaku peeglisse. (Ju on põhjust, kui ei suuda naljast aru saada.) :7 Volber oli tõsine katastroof. See ei vääri isegi mitte yhtegi rida peale selle ühe lause. Kokkuvõtlikult oli terve tudengipäevade nädala toredaim hetk see õhtu/öö/hommik Otepääl. Elu on lill. (: Lugesin täna Theophrastose raamatut "Inimtüübid" (avastasin, et see on osaliselt ka netis üleval/olemas), mis aitas mul veidi mõtiskleda mõnede inimeste (ja ka enda) käitumise üle. Seal on palju asju (kummalisel kombel negatiivseid), mis võivad esialgu muige suule manada (näiteks :"Ja kui keegi tema tuttav naine sureb, kirjutab ta hauakivile tema mehe ja ka isa ja ema ja naise enda nime ning kust too pärit on, ja kirjutab lisaks, et nad kõik olid tublid inimesed." - 13/10 Ülipüüdlikkus), kuid oma iva on seal igas näites. Võib olla ma lihtsalt ei näe läbi tolmu ja sudu päikest. Äikest ootan küll, et peale seda astuda paljaste jalgadega mööda muru ning aiateed või toetada oma jalgu lihtsalt vastu ahjusooja asfalti. Ning peale kõige muu on siis ilm ka selgem ning õhk kuidagi puhtam. Palju asju on läinud isemoodi teed, aga kibestumine ei tohi minus küll juuri ajama hakata. Üritan parem kirjatööd edasi teha.