"... kord saavad niidud rohelust täis :7 .."

Tõde on relatiivne, aga igal juhul olemas.

neljapäev, märts 31, 2005

akendest möödaminnes

Vahel ei olegi nukker olla, ei olegi pahane, ei näe enda egost lihtsalt läbi. Igatsen igavikulist juttu, kuid see on läinud ja tagasi teda enam ei saa. Otsekui oleks unepüüdjate meister teispoole väravaid läinud .. ja varsti ma enam ei igatsegi. : ) Siis kui pähe kohale jõuab.

teisipäev, märts 22, 2005

Et siis pühapäeval tuli ..

kevad. Lauluga. Toomel.

Sel aastal teisiti ja ikka teisiti. Aga lumi ei taha kuidagi eest ära minna. Lilled ei saa ju lume alt välja ja rohi ei saa roheliseks. Aga parem olgu kylm praegu ära, kui et pärast ootamatult uuesti tuleb ja kõik mustika-maasikaõied ära võtab. Marjad. Suvi. Njammmm....

reede, märts 18, 2005

öö on:)

Lihtsalt hea on olla. Vaikne. Virginia Woolf ei edene ei edasi ega tagasi, aga see isegi ei morjenda mind miskipärast. Märtsikuu hanged ei ole kyll minu ettekujutus kevadest - aga armumine oli niikuinii juba ammuammuaegatagasi ära. Nii et sydame saan ise soojaks mõelda. Mulle meenusid kaks ylihead tera, mis ma kunagi enda ((mõtte)maailma) iseloomustamiseks kuhugi yles riputasin: Peale ööd on alati hommik. Tõde on relatiivne, aga igal juhul olemas.

esmaspäev, märts 14, 2005

igatsusega võõra maa poole

jahh näe ... kui syda on katki või puudu või mujal, siis sydametute naljadega probleeme ei ole. kui ebaoriginaalne on igatseda ookeanitagust maad. ja ikkagi igatsen. võõras ja oma. armas ja haige. igatsen sind, saa aru!

aga sõbrad on siin. nad on olemas. ma tänan neid selle eest. kas kuulete ?! :)

reede, märts 11, 2005

***

ma arvan, et umbes suveks on minu sydamest saanud selline hunnik jääd, et ma hakkan ennast tasuta mõnele karastusjoogifirmale pakkuma. ma ei soovi ju, et keegi tooks taevast alla kuu ja tähed. ma ei taha isegi jalutuskäiku kuuvalgel ööl ega väravaromantikat. kinni myyritud saada? jahh, see oleks ahvatlev. liig ... vana, et midagi tahta ?

teisipäev, märts 01, 2005

Florida, still in my mind...

yhel juulikuu hommikul leidsin ma oma florida-kodust köögilaualt paberilehe, millel omakorda oli luuletus .. kahjuks ei leidnud ma sellelt autori nime. :( Life's Clock The clock of life is wound but once And no man has the power To tell just where the hands will stop At late or early hour To lose one's wealth is sad indeed To lose one's health is more To lose one's soul is such a loss As no man can restore The present only is our own Live, love, toil with a will - Place no faith in "tomorrow" - for The clock may then be still