*babies having babies* *

mõnikord võib juhtuda, et samm naiselikkuse poole on ylimalt arglik. või juhmilt tuhm. või tobe. ma ei värvi ennast teadupärast eriti. ma ei teagi, miks see nii on. aga peale seda kui kurimps mind pildi jaoks ära meikis, tuli mul tahtmine "aeg ajalt ilusaks hakata". vähemalt pyyda. et nii saab ja ehk on hea ja esteetiline ja kõik need teised targasõnalised asjad. palusin teda endale poodi appi meigikraami uurima ning valima. ta oli nõus, aga ytles, et lõpetab enne pesud ja teeb mulle tassi teed. lontsisin tylpinud sammul talle kylla ning mõtlesin, kuidas seda kõike võimalikult valutult teha. valutult siis ses mõttes, et ma tahtsin ju midagi head, aga teadsin, et mu syda hoiaks meelsamini rahakoti rauad koomal. kui tahad head ja odavat, siis osta kaks asja, ytleb antti, yks hea ja teine odav. asjatult kartsin. sain kõik hea ning seda suurema pankrotita. :) ja valutult ka selles mõttes, et ma olen ise teadupärast liiga asjatundmatu, ning ei tahaks näha, et äsjaostetud kraam taas mu lauasahtli kaugemas nurgas endale pesa leiab. ma olen nimelt alati uute ostude juures kõhelnud, kui olen avastanud, et miski on taas otsas (kreemid, pliiatsid, ripsmetušš), sest enamasti tuleb mul kange soov millegi uuega eksperimenteerida, ning ma unustan sealjuures, mis tyypi või tooni mu nahk on, ning kas kõik asjad, mis ma korvi viskan, omavahel ka ikka sobivad. sinistest toonidest eemale hoidmiseks pidi kurivaim mind põhjusmõtteliselt riiulitest eemale tirima ning kui ta kuulis, et ma olen aastaid ainult siniseid ripsmetušše kasutanud, viskus ta vabatahtlikult maha surijat mängima (ikka neid, keda kusagil ei austata). :p yhes poes kreeme uudistades kappas myyjaneiu meie juurde, ning teatas juba kaugelt, et valgus on vale ning mingu me akna juurde ... aga õues on pilves ja vihmase ilmaga teadupärast ysna hämar. käsikaudu kobades puuderkreemi ostmine oleks osutunud aga ehedaks eksperimendi mõrvaks. jätsime varjudeteatri pooleli ja läksime kaubamajja. ma vist kortsustasin liiga paljude asjade peale kulmu, mistõttu suruti mind ysna yhemõtteliselt toolile istuma, ning yks kena Max Factor'i neiu tegi minust kellegi, keda keegi tänaval hiljem ära ei tundnud. .o0("kas sa oled soengut muutnud?", vaatas Mika mind uudistavalt hiljem kohvikus. "ma ei tundnud sind kohe ära.", lisas ta kohmetult.) eksperimendi esimese osa võime lugeda õnnestunuks. teise osa kohta saavad sõpsid ise arvamust avaldada. tulevikus. kas oli kasu ka. :) *kummaline on vaadata noori lapseootel lapsi. ei, mitte naisi. lapsi. aga nad tunduvad õnnelikud. ja senimaani pole ykski neist minu nähes suitsetanud ka. loodan neile sydamest parimat. :)

-------------------------- muusikavalik: kurivaimu eri - Michael Buble. penelope eri - Moonspell.