*geostatsionaarne orbiit*

Ja palju teisi võõraid, aga ilusaid sõnu sai mulle selgeks (või enam vähem selgeks) nädalavahetusel Nõunis toimunud synnipäeval. Olemuselt oli see otsekui Leigo järvefestivali jätkuks - tule ja järvega, aga ilma muusikata. Ainsaks heliks inimeste jutuvada lõkke ääres, liha kypsemise krõbin, ning tavalised ööhääled. See synnipäev on peaaegu ainuke taoline syndmus terve aasta jooksul, kus inimesed peale sotsiaalse chat'i (kes kellega ja kui kaua ja kõik need teised asjad) ka kõige muu eluliselt olulise üle arutlevad. Näiteks selle, kas ikka on õige ennast 50'ks aastaks kellegagi siduda ja kuivõrd sellised liidud ikkagi pysivad, eriti, kui need on esimesed kummalgi osapoolel, ja lennukitest, eriti sellest, kas ja kuidas oleks võimalik (idaeurooplasena ning endise eriyksuslasena) lennukisalongi kaasa võtta gaasimaski ning langevarju, sest need olid kalli raha eest (kui ma õigesti aru sain, siis 4000 $) meerikamaalt soetatud, ning pagasiruumi neid hästi panna ei tahtnud. Ja siis geostatsionaarne orbiit, mille yle vaieldi veel vist selgi hetkel, kui meie juba synnipäevalt ära tulime, ning mida etendati meile nii rusika, kui tyhja õllepurgi kaasabil. Ääremärkusena olgu lisatud, et me suutsime yhele tulevasele lendurile selgeks teha, et maakera ei olegi ymmargune. Selline asjalik laupäev siis seekord.