*violent pornography*

Sygiseõhk on katuste servadel. Vihm aina tilgub ja tilgub, aga tuleb teda täpselt nii napilt, et märjaks saavad ainult botased. Kuid õhk on niiske, ning lehed peavad juba värvimuutmise plaane, ja see tõttu on Donnie Darko soundtrack ja Franz Ferdinand nagu rusikas silmaauku muusikalised vahepalad täna. Muhu on hetkel veel täiesti plaanis, kuigi hääletamisega on nii, et vihmata on loomulikult endal kergem. Ma lihtsalt ei taha kellegi autosse täiesti läbivettinult sisse ronida, kui mul selleks just elulist vajadust ei ole. Ettevaatust! Selles blogis ma torisen! a) mõttepomin teemal "MSN this week" vms.: Ma ei tea, miks ma alati kõiki mulle olulisi inimesi usun. Ma ei tea ka, miks ma alati (või siis peaaegu alati) kõiki mulle olulisi inimesi kuulan. Aga ma muutun väga nukraks, kui need inimesed mingil moel yksteisele vastu räägivad. Rääkige omavahel, kullakesed. Avage või sulgege ennast, aga ärge oodake minult maagilist valgustatust või imepärast äratundmist või "sa oled nagunii kõigega kursis, seepärast me räägime ainult pool asja, ja kyll sa aru saad, mis see ylejäänud pool on" värki. No, ***, ei ole ikka kyll. Ja ma mõtlen ka selle peale, et see "way too much information" kildude minu poole lendamine on jälle mingi eelmise elu karmavõlg. Kui mind miski huvitab, siis ma kysin. Miskipärast pole mul kunagi sydant öelda, et mõned pisiasjad või täpsemad detailid mulle väga korda ei lähe. Ma loodan naiivselt alati inimeste enda "seda sobiks mainida ja seda mitte" tunnetusele. Kui mind huvitab, ja ma kysin, ja te ei suvatse vastata, siis mille pagana pärast te mulle neid asju yldse rääkima hakkate ? See pole etteheide yhelegi konkreetsele persoonile, pigem väike vihje, et ka siinpool ekraani pole tegemist masinaga, kes kõike teab, mäletab ja alati ise veatu on. Hakkan vist väsima. Andke mulle andeks. b) SOAD - Mezmerize. Yks hea õhtu ja tööpäevalõpetamise plaat, mis saadab oma jorinaga veel pisemaid mõttekilde: mis peaks õnnel seljas olema/kyljes rippuma, et inimesed saaksid aru ja kaugelt ära näeksid/tunneksid, et, näe, ongi õnn? miks tunduvad mulle viimasel ajal noormehed õnnetumad, kui neiud? ma mõtlen, peale selle, et nad ise nii väidavad .. ? kas see, kui ma tunnen, et keegi on õnnetu, aga aidata ei oska ega saa, mis omakorda muudab mind täiesti jõuetuks ja nukraks, on kuidagi loogilisel moel välja vabandatatav väsimusega ? Mu blog on ymbritseva peegeldus. Rattuse tugev ja tähtis tähelepanek. :) Ma seisan mingi naljaka nõiaringi serva peal, ning ainult minu enda teha on, kas ma hyppan sellelt maha, või tiirutan edasi. Kas see, kui ma paneksin siia kirja ainult lõbusad ja rõõmsad hetked (mida mul on iga päeva sees mitu korda rohkem, kui nukraid), oleks tegelikult aus? Või yldse miskitpidi oluline? :) Kyll näitaks see mind leebe ja rahulolevana. Mida ma ka enamuse ajast olen. Vist. >>tööasjad kinni ja vaba aega alga .. :)