pärsia vaibad, kuld ja kalliskivid. peegelpildis.

öösel kaotasin elektri. olen viimased mingiteist aastat muusikaga magama jäänud ja ärkasin seetõttu ärevas vaikuses. elekter kaotas ka mind. see juhtus täna päeval keset tolmuimejaga vehklemist (don Quiote kodune variant), seega kasutan võimalust ja panen oma head soovid siia siva kirja - hääd selle aasta igavikku kadumist ja järgmise tulemist! :) edit: jahh, yks salajane soov on ka veel - teid on juba ~80. kui ma saan 100 täis, siis tuleb raamat (ma lubasin ja tahaksin, et see saaks tõeks). carrot kutsus meid kylla tänaseks. ma kaalun seda optsiooni, kuigi võimalus sinna jõuda on nii ~20% sajast. load peaksin kyll yles leidma enne õhtu algust, kuigi talviste teeolude sõber ma ei ole. eile olid kitsed teel ja enne seda ma just palusin roolijal ses udus veidi vaiksemaks kiirust maha võtta. sest ma kardan loomi, nende julgust udus ringi silgata. sain nõia tiitli. ("sa sõnusid ära!") ehh. see mul veel muidugi puudus. :D aga kitsed on ilusad, ... nagu muinasjutust. edit: peale EJ-ga rääkimist jäi tunne, et ehk on mets mulle parem aastavahetuskoht. peale rääkimist Ruuduga on see veelgi kindlam. :D edit of edit: meid kutsuti EÜSi aastat vahetama (ksv! Vaske ja tema noormehe poolt). võib tulla kõne alla. :) eile lõunal kangastus mulle midagi kummalist - hämaras kohvikus, särav naeratus ja mõtlik kulm, Anthony Hopkins ja Hugh Grant yhes isikus. ja ses isikus oli veel teisigi tegelasi ... aga kõik ei meenu hoobilt. filmilikult mõtleja. nii vaiksena pole mind vist ammu nähtud. võtsin endale vabaduse mõtiskleda ja kuulata ja vaadelda ja mitte vahele segada. edit: ja Rasmusele, kes puhtjuhuslikult samas kohvikus viibis: see teema ei ole veel lõppenud kyll .. ma lihtsalt kogun mõtteid, kuigi mulle tundub, et me lahkame seda asja valest otsast. aga sellest hiljem. :) ja siis õhtul avastasin, et mu maailm on peegepildis. nii ka mäng, mille ma tegin. alguses oli selline tunne, nagu keegi oleks otse peakohal õhupalli nõelaga katki toksanud, aga hiljem tuli muie suule. :) rahulolu. ise oleksin nõus seda lõpmatuseni mängima. maailm on ymmargune ja vahet pole, kuhupoole sammud sead. lõpuks jõuad ikka õigesse kohta välja. vot. :) kui vool vaheldub minu kasuks, siis tuleb siia ehk veel midagi, mis veel selle aasta sees meelde tuleb.