sulaselge heatujupäev (puhkamisvärk)

Taarun, nagu unine kajaks mööda liivaranda, siia-sinna. Aeg ajalt kujutan endale päikest ette. Aeg ajalt ilusaid inimesi. Aeg ajalt seda, et käin läbi inimestega, keda silmast-silma eriti ei kohtagi. Pisut veini ei teeks paha, aga sellest pikemalt nädalavahetusel. Tuleb LOTR-i Riski mängu peaproov.:) Aliases mulle vastast pole :D (Pisike loom, sigib ruttu - kyylik; Suur hoone, palju naisi - nunnaklooster jne.:P ) Aga aeg ajalt peab ikka harjutama. Ja male peab ära ostma. Kaua ma siin ikka intelligentsi-võsukestelt lakki saan. Kallis on, raip. Tahaks sellist vanaagset (või siis "vanaaegset") malet, ilusate pisikeste värviliste figuuridega, aga Eestis ei ole neid eriti kohanud. Vbolla ma otsin valest kohast. V ostaks siis kabe, kahh varjant. :)

>>sirgeldab midagi hoolega märkmikusse.

Mardid käisid ja viisid mul tervelt 8 (!) suurt shokolaaditahvlit minema .. Oleksin neile meelsasti ka kolm kääbuskõrvitsat kaasa andnud, aga neid ei saanud kapi otsast kätte. Rahakassa on kahh peenrahast tyhi. (>>kõlistab .. kõlk kõlks ..) Ülejärgmise nädalani siis. Nimepäeva puhul võiks keegi mulle oopiski shokolaadi tuua. Võin isegi luuletuse selgeks õppida, kui vaja :

bond. james bond.

tänasega on selgeks saanud, et tartu kokkadel on minu ja rasmuse suhtes planeeritud vägev vandenõu. kui zavoodis taheti meid lihtsalt nälga suretada, siis rampsi kohvikus sai suisa mullitavat kraami. kas me peame tõestama oma mittesugulust Arafatiga?

tarkusetera täiskõhuga inimtestelt: kui tahad korralikult syya - söö kodus.

reede öösel nägin Loopi. näpuga ei katsunud, nii et päris kindel ikka ei ole. vana mehe kohta ysna vormis laulumees paistis laval olema, vehkis oma akustilise kidraga vasemale ja paremale ja muudkui yyrgas - armastus armastus ... kummaline.

nädalate sees hullumeelsuseni yksik.

Haa! Käidud.

Kuhu kuu ees, sinna mina järel. Märkamatult libiseb siiagi juba otsati talve (laevatekk oli krõbisevalt jääs). Rasmus tahtis jäämägesid näha, aga neid ei olnud paraku kuskilt võtta. Pidime leppima kerge kirmega kingataldade all. Mina tahtsin laintel loksuda ja seda ma sain 100 %. Väike jalutuskäik, paar nostalgilist trammi- ja metrootiiru, mõned fotoklõpsud, pirukad ja kuum kohv, kodusadam. Rahu majas.

Nu. Tegelikult käisime hoopis pisema jõmmiga. Rosellaga. Millega olla just oktoobris kummaline õnnetus juhtunud. Exiting.

Nja. Aga öötuledes pole tal häda midagi. Nagu vanem daam, kes õhtutualetis petab kergesti linnud ära. Ja mõned nooremad mehed. I was quite amused i must say.

Õnnetuseks on olemas võrdlusmoment. Superseacati vastu ei saa hetkel ikka miski. Isegi lennukid mitte. Kiirus, mugavus, kergus, suhteline vaikus. Uus unistus. Kuigi merehaigushirmuga pooleks (jah, esineb ka seda muret mul). Ookeani peale tahaks. Või kuhugi eksootilistesse vetesse.