seekord oodates kõnet keset ööd ..

.. teilt, Rasmus(&co), ei suutnud ma uinuda pingest vabastavate muieteta. kõnet muidugi ei tulnud, mis sest ikka, kuid heameel tehtud tembu yle oli nii suur, eriti veel selle täpse ajastuse ning eriskummalise isikkoosseisu yle, et naersin vist läbi une varavalgeni välja. Sander avaldas veel heasoovlikult arvamust, et sa tahad kindlasti sellest mulle ise teejoomise kõrval peagi rääkida, mis minu silmale veel tabamata/kõrvale kuulmata jäi, kuid ma ytlesin talle ysna vaikse muigega (et mitte öelda realistlik-pessimistlikult), et kyllap sa oled oma õpingute ja teadustööga (ja paraku arvatavasti ka noorte vastassoost sõpradega :) ) täpselt nii piisavalt palju ametis, et päris paras ja hea on, kui ma umbes jõuluks asjust aimu saan. kes teab ... igatahes jätsite te kustumatu mulje nii mu emale kui kõigile kylamemmedele, andes reede hommikul kell 8 vägeva kontserdi majade keskel, otse mu rõdu all :D. ma arvan, et pysite peagi me kyla legendides kõrvuti Vooremäel elava Vanapagana ja tema kullapajaga, või pannakse teid vähemasti laulu sisse. (peaaegu tsiteerides klassikuid filmist "Siin me oleme".)