üleajastatud

ma arvan, et mind võiks kloonida nii umbes neljaks, siis jõuaks mind igale poole, kuhu on vaja ja ette nähtud. tööle, kooli, koosoleku(te)le, rebastundidesse, valvesse, tantsukursustele, kontserdile rockiklubisse, vilistlastele kylla, fotojahile, tallinnasse ja tartusse ja maale. seekord on mind yks ja ma olen otsustanud - igale poole mujale peab jõudma, aga ballile mitte. ball ja ylikooli sõrmus jäävad selleks ajaks, kui kool on läbi ja syda on rahul. ja anttil on aega :) justnimelt tema puudumise tõttu ei hakanud ma isegi yritama, sest yksi poleks seal suures saalis midagi teha. järgmiseks aastaks on ehk temalgi tantuskursused läbitud ja meist koos rohkem tolku :) senikaua jäävad tantsupõrandad minust puutumata. mõned ajad veel. ballidega on yldse mingi imelik kamm. keskkooli lõpu eel peetakse nimelt vanemuises 100 päeva balli. ka sinna ma ei jõudnud, sest mu tookordne kaaslane murdis mõned päevad enne balli jalaluu. kleit oli ostetud (selline must, lõhikuga, metalllukuga ja neetidega, tolle aja kohta igavesti vinge ja punk), ehted laenatud ja tuju toredasti null. :D sõitsin hoopis teda pärnusse tohterdama ja pannkooke kypsetama. ja teada saama, et peagi pole mind enam yks. sellised lood siis. "kes teeb, see jõuab" - mõtlen ma igal õhtul, kui päevastest rassimistest kuul kokku jookseb. luuletamata. edu teile, kes te jaksate. { } edit: ohoo -> 86. aastapäeva kontsert „Rütmide müsteerium“ neljapäeval, 1. detsembril kell 19 ülikooli aulas. Rahva- ja /jazz/-muusika sünteesid Villu Veski ja TÜ Viljandi kultuuriakadeemia tudengite esituses. Kontsert on tasuta. kloonimismasinat! ruttuuuuuu!