Antarktika suvi ..

.. ytles AK uudistes. Jahh, aknad on sissepoole jäälilli maalinud ja varvastel on veidi jahedavõitu. Hommikul seisis teepervedel hulganisti autosid (rändlindude uusvariandid) ja inimesed aurasid imelikult. Maast laeni mantli sees, kapuuts yle pea ja sall 4x ymber selle, meenutasin ma korraga 40ndate aastate sõjapagulast, south-parki Kennyt ning moslemiplikat, kel vaid silmad härmas ripsmete alt piiluvad. Kahju hakkas neist, kes 28 kraadises pakases pidid foori taga jalalt-jalale-hyppeid ning iseenda-kallistusi tegema :( "Kubujuss" - tuli mulle yks imelik sõna meelde, ning sellega seoses ootasin, et mõni laps kysiks oma vanemalt stiilis "Emme, kas see ongi kubujuss?" kysimust, nagu ma kunagi varem olin kuulnud seda oma hää tuttava tudengi kohta öeldavat. Ei, tema ei olnud maast laeni riides. Tookord ei olnud yldse talv. Oli suvi, ja noormees oli tarbinud veidi rohkem õlut, kui ehk tarvis oleks olnud, ning niimoodi Tähtvere tänavasse taarudes, kuulis ta yht last yhel hetkel kysivat "Emme, kas see ongi joodik?" Ei pea vist lisama, et õlleisu kadus sel vapral noorel inimesel ysna tykiks ajaks ära. Ja nyyd on ta fotograafiaõppejõud Tartu Kõrgemas Kunstikoolis. Või vähemasti viimati veel oli. Kild hommikusest raadiosaatest: kidari (Pyha Kylm) says: ja samal ajal kuulasin raadiost vestlust, mis laias laastus oli selline : -"suvepealinnast pärnust, jahh ?" -"no, siin on hetkel pigem kylm kyll .." -"autod ei lähe käima, jahh ?" -"no teistel kyll ei lähe, jahh. ma tulin bussiga." -"buss ei läinud kah käima ?" -"buss läks käima kyll, aga uksed olid kinni kylmunud ... inimesed pidid kõige yheainsa ukse kaudu käima." -"see yks uks oli kindlasti bussijuhi enda uks ja te kõik ronisite yle tema ?" ... ja umbes samas stiilis veel tykk aega. naeratus päeva esimeseks pooleks oli garanteeritud. Köögis oli hommikul kraade 13. Kena kuraditosin. Õuekraadiklaasi peale ei hakanud pilku heitmagi, jooksin umbropsu yle jääväljade ära tööle. Bussiga. Sydantsoojendav elamus. :) Telefon oli hommikuks ysna surnud, seepärast torkasin laadija endale kotipõhja. Tunni aja pärast hakkas msnis kurje sõnumeid tulema "kus su telefon on?", "jõudsid ka lõpuks tööle", "mhh?!". Ja vahelduseks emalt "kle, sa oled oma telefoni koju jätnud. kas lylitan välja?" No tore. Laadija on, telefoni njetu. Ma selle laadija pärast ylepea koti kaasa vedasingi .. (urin, porin ja yhtteist raskestimõistetavas serbohorvaadi keeles.) Ja otse loomulikult unustasid needsamad õiendajad selle fakti poole päeva peale ära :D, seetõttu oli msni torisemisel mõnusalt mitu satsi. Päeva naelad: hommikune Postimees ja uuemad talvised moenõuanded - "Riietuda tuleb soojalt ja võimalikult mitmekihiliselt. Pea, kaela ja jalgade soojus on kehasoojuse hoidmisel väga oluline. Nägu kreemitada rasvase kreemiga ning kaitsmaks kopse külma õhu eest, hingata läbi kampsunikrae või salli. Hoiduda tuleb organismi alajahtumisest ja külmumisest. Peamised kehaosad, kus tekivad külmakahjustused on põsesarnad, kõrvad, sõrmed ja varbad." Rasvane kreem? You gotta be kiddin .. Mitu kihti riideid? Check .. olemas. Ohjah. See presidendi elu. Ma ei pane siia mitte linkigi (kes sellest lossitirulist ikka kuulnud ei oleks), aga nukralt pean nentima, et tunnen vähemalt yht neist noortest neidudest kyll. kultuuriknopka - kutse kahele teisipäevaks Mustpeade Majas olevale yritusele. (Riietus: pidulik. Minu kapi sisu varal - pidulik=jahe/kõle/kylm. Kahjuks ei ole keegi veel vatipykse ja vatiinseelikuid pidulikuks riietuseks kinnitanud. "Mitte punast!" - hyyatas telefoni vahendusel vahele isa, kes mulle kutsed andis. Hmm? Huvitav ... Kysimärk. Jääv.) muusika - "mhh?maolensedasõna(vault)varemkohanud" koht - rasmuse blog + kommentaarid. teater - Piibel kahe tunniga. Aga sellest hiljem - 27 veebr. (ehk toimumisaeg) oleks hea ajastus kyll.