*it's only just a state of mind*

minu jaoks oli see nädal "Kysimärgifilmide Festival" :) kõige muu kõrvale taaskord neli filmi vaadatud. õigemini kyll 3 ja pool, sest aeg sai otsa enne seda. taaspõgenemine reaalsesse ellu. "Hana-Bi" surma võidujooks ajaga. aja võidujooks surmaga. kas surmaga annab endale aega võita? kuidas seda aega kasutada? veidi vägivaldne film. armastusest rääkiv film. haigusest rääkiv film. yksildusest rääkiv film. pangaröövifilm. maffiafilm. mõned juhuslikud kaadrid, mis mõjuvad "uups!"-ina .. esmapilgul naljakas film. teisel pilgul tõsine film. kolmandal pilgul tundub kõik järsku loogiline. lõpp on siiski ootamatu .. tuleb surm. aga kellele? "Härrasmeeste Liiga" ehk ka lihtsalt "Liiga" ainuke "mittekysimärgifilm" :D ma olen seda yle 10 korra näinud. ja sinna ei saa keegi midagi teha, see lihtsalt jooksis chicagos telekast 3x päevas. ja mõnikord ma sattusin ikka vaatama .. ehh. aga mu ak!ema ei olnud näinud ja kuna see liviensiste konvendis väga nähtaval lebas, siis sai yle vaadatud veel yks kord. ma ei peatu sellel pikemalt. :) sulaselge meelelahutus ja muinasjutt though. ja arvatavasti saab see film endale järje. elame näeme. "Kikujiro no natsu" sama tegija, mis "hana-bi"'lgi (Kitano). käekiri on sarnane, tegelased on osaliselt samad, võiksin vanduda, et isegi autod on samad. :D aga film on tohutult positiivsem. taustamuusika on kogu aeg sama, veidi erinevates toonides, aga muidu imeliselt positiivne. ja kuigi filmis tekib lootusetuid/ootamatuid hetki, annab muusika ikka ära - helgem on tulemas. naiivsus. lihtsus. väikese inimese suurus ja suure inimese väiksus. äraostmatu sõprus. ränduritest mees ja 9 aastane poiss otsimas poisi minevikku kuuluvat inimest. mõnikord ei ole aga teekonna lõpptulemus tähtis. tähtis on tee ja see, keda sa kohtad. keda armastama õpid. läbi valu. läbi rohkem kui kummaliste olukordade. film on otsekui pildialbum, mälestuste jada, tegelaste naeru- ja nutuhetkede kee. ses filmis on kohti, kus võiks endagi silmad peast nutta, ja ometi suudab see samamoodi pisarateni naerma panna. minu jaoks olid nad mõlemad tohutu avastus, sest senimaani ei julenud ma jaapani filmidest suurt midagi pidada .. tavaliselt on need pigem nukrad ja kahvatud nagu vähese lumega talv. need kaks suutsid mind yllatada oma värvikyllusega. "Silmad pärani kinni" jäi pooleli. väga halva koha peal, seepärast rohkem ei kommenteeri seda. yldiselt pole päris minu maitset mööda film, niipalju kui esimese tunni ajaga selgeks sai.

*** rebased kutsusid mind õhtul välja hõõgveinile ja toomele kelgutama ja laulma. kolm korda võite arvata, kas ma jaksasin minna ... väga oleks tahtnud. aga veel on aega. veel on. optimistka, nagu ma olen :) *** lisasin siia kommenteerimisvõimalustesse mingeid variante. kes teab. ikka juhtub, et öelda tahaks see inimene, kes ei saa, sest pole blogger. (milline diskrimineerimine, eks ole .. :) ) *** love? hate? joy? sadness? loneliness? it's all in our heads. it's only just a state of mind. >>teeb ak!emale ja rebastele pika pai ja poeb ära põhku ...

----------------------- pooleliolev raamat - Esa Saarinen "symposion" (filosoofiaõpik) sain kätte ka Aadu Musta raamatu (sirvimiseks hetkel pigem) "Põrgu värk" ----------------------- film: "Hana-bi" "Liiga"

"Kikujiro"