*knowing me, knowing you*

Mul on syda liiga hea. Rahulik ja muretu. Täna ma proovin shokiteraapiat nimega "Syda pahaks!" Ma alustasin päeva jäätisega ja torisemisega. Siis ma jõudsin mossitamise ja poole kilo porganditeni. Nyyd on käsil töötegemist segav kulmukortsutamine ja yks imehea shokolaad, mille mulle yks kallis inimene sõbrapäevaks taskusse pistis. Ja see shokolaad näeb välja nii -> Ja kui ma selle shokolaadi ära söön, siis selle paberist saab mulle järjehoidja, mille peale ma hakkan märkima ajahetki, kus mul on vaja kallistust. Asjast teadlikule - servast läks veits katki, aga vähe-vähe. :) Järje hoidmist ei sega. Ja kallistus kuluks mulle marjaks ära kyll. {} Ja tegelikult ma juba natuke naeratan. Ja palun vabandust, et nädalavahetus läks nihu .. sest, et ma olen yks kasvatamata jõnglane, kes arvab, et ta peab igale poole jõudma ja kõike saama, ja jätab seetõttu kõik teised unarusse. >>teeb endale kurjalt: urjuhh .. Päeva lõpus toon ära mõned seigad "Galapagosest" (Kurt Vonnegut), mida hetkel loen. Ma pole kummalisemat raamatut vist iial lugenud. Ok, olen. Tegelikult oli "Tshempionide eine" ikka palju imelikum. .o0(Uvitav. Kui ma vajutan 'shaa' tähte, millega algab shokolaad, siis teeb mu blog automaatse seivi ja ei tee siia yhtegi linnukesega s-i. :S ) >>hämming natuke lubatud edit (hilinemisega): "Lubage mul käesoleval hetkel üks isiklik märkus lisada: kui ma veel elus olin, sain ma oma suurelt ajult sageli nõuandeid, mida võib nii mu enda kui ka inimkonna seisukohalt ka parimal juhul üksnes kaheldavaks pidada. Näiteks lasi see mul astuda USA merejalaväkke ja võidelda Vietnamis. Ei no aitähh, suur aju." (lk. 30) "Andes oma viimast tundi Galàpagose saartest, katkestas Maryt äkitselt poole lause pealt viieks sekundiks kahtlus, mis sõnadesse panduna oleks kõlanud umbes nii: "Äkki ma olen lihtsalt üks hull vanamutt, kes on tänavatel hulkudes siia klassi sattunud ja lastele elu saladusi seletama kukkunud. Ja nad usuvad mind, ehkki mul pole absoluutselt mitte milleski õigus."" (lk. 40) "Need kaks, kelle nime ees on tärn, saavad surma veel enne, kui päike loojub. Komme teatud nimede ette tärne panna on läbiv terves raamatus ning selle eesmärk on juhtida lugejate tähelepanu faktile, et teatud isikud teevad peatselt läbi ülima darvinistliku jõu- ja osavuskatse. *** Ka mina olin seal, aga täiesti nähtamatu" (lk. 23) (edit sai läbi. kohvile ja magama.)

Kõigele lisaks kutsus Liisi mind kõhutantsu trenni. Laupäeval juba, aga siis ma ei jõudnud veel. Lähen teisipäevasesse :) Ja Liisi on yks neist õdedest siin ja minu eks kursakaaslane. Ilus, nõtke - graatsiline gasell. Ehh ... 1001 ööd. Tulete minu akna alla kohale .. edit: Mystifikatsioon! Trennid on sel ajal, kui on kõik muu mulle oluline tegevus. Kaasarvatud kolmapäevaõhtud. Põrgusse kyll, ma ytlen. >>särtsub nagu vastukarva silitet kassiniru . Ei saa minna yhesõnaga. Brhh.

Ja ma avastasin just, et natukese aja pärast pean ma olema hoopis mujal kurguarsti juures, sest mul hakatakse palle maha võtma. Kunagi. Tulevikus. Ma loodan, et kauges. edit: Juba ähvardati tuttava anestesioloogi poolt, et "väga kauges" tulevikus ei saa see mitte olema, vaid otse vastupidi - nii ruttu kui võimalik. :S (õnnelikku muiet ei paista, eks ole)

Ma tahtsin hommikul kangesti jõejääle hypata, et partide seas seal veidi kõhuli lamada ja nendega hullu-linnu-juttu ajada. Jätsin vahele, sest kylm oli ja mingid vanainimesed vaatasid neid parte nii näljaste nägudega, et kõhe hakkas. :D Imelik päev on täna. Ja see päev pole veel kaugeltki läbi. edit: Ohjah. Ma ei mäleta mitte yhtegi luuletust, mis ma õhtul jorutasin. Õnneks ei pannud kirja ka kuhugi. Aga see energia on sees. On jääv. Tänan, Ruudu. (lillll)