let's keep it friendly

alguses ma olin kurb, sest mu luuletus oli linna jäänud. tahtsin seda veel täiendada ja parandada, aga nyyd peab see asi oma (uut) aega ootama. mu päev hakkas täna nimelt natuke Liiga Vara peale. :D 6:20 täpsemalt. ehk siis, kui normaalsed inimesed veel magasid. tillerdasin läbi tyhityhja tartu aurasse ujuma. mulle meeldivad vaiksed tänavad. ja uniselt naeratavad kojamehed. umbes poole maa peal hakkasin mõtlema, et nii vara ei tohi ikka ärgata .. õhtune mälu ei ole veel tuhmunud, kirjadest-juttudest rääkimata .. brr .. raekojaplatsil yks vares kuulis mu mõtteid ja parastas purskkaevu serval: "Praak! Praak!" nojahh. nobody's perfect. (but i'm pretty fcking close!:D) aga ujumas oli vahva ja saun oli mõnus. ja siis tuli järsku meelde ... deem ... luuletus. ehh. oligi liiga ilus hommik senimaani. hea: marian tegi mu sõnadele viisi ... peab nõudma kuulda saama.:) 6 okt. on bonzol plaadi lindistamine. sinna tahaks ka natuke minna tegelikult. ja ma sain yhe rebase endale. päris oma rebase. :) nukker : rasmuse kommentaar yhele blogile "suhete kujunemise üldise kontseptsiooni" asjus, mille ma netis kolades leidsin. sellise (eel)arvamusega on raske ylepea kunagi midagi ilusat alustada. aga kuna see oli nii yle mõistuse masendav ja uskumatu (mispuhul ma ka arvan, et ta kirjutas selle tõenäoliselt tugevas hypnoosiseisundis väikeste roheliste mehikeste poolt tagaaetuna), siis ma leidsin, et aitab. natuke mõtisklesin selle yle. aga ei. ei viitsi mõttetult kurvastuda. enough. punkt.