Riia, mu arm. [11.11.05 (6:15) - 13.11.05(02:kopikatega)]

kell on 6. äsja lõppes väike istumine liviensiste konvendis ning - silmad armsalt unised - on 2 laipa vedamas teineteist bussi peale, lõkerdades naerda nagu kevadistes tuultes noor paarike, kaaslaseks vaikiv kaamera. jahh, Riiga me jõudsime, ent millise sisetundega! valgus ei tulnud meiega kaasa. inimesed vaikisid. vihm krabises aknale.

kell pool 11 loopisime teineteist ja oma 7 asja bussist välja ning kallistasime Danielat, kes meile vastu oli tulnud. vintadi-väntadi kõmpisime läbi kesk- ja vanalinna dzintrate konventi teed jooma ja tukastama. kell kuus see algas, pidu Fr. Lataviensiste konvendis :) ja see pidu oli vägev. .o0(nende konvent on vist ainus, mis asub vanalinnas. väga hea koha peal igal juhul) enne veel panime presidendilossi ees kyynlad põlema. teekyynlad, mis said surutud myyri sisse. kokku sai neid kyynaldest, mida tohutu hulk inimesi myyrile/myyri sisse/myyri jalamile asetas, elav tulekardin, mis vilkus tähistaevana vastu Daugava jõge. nende mälestuseks, kes selle linna kaitsel kunagi sõdades on hukkunud. kyynaldega tähistatud rada viis meid siis konvendini, mille uksel võttis meid vastu soe glögitass ja pisikesed punased templid maandusid hooga (kahe lati eest) me käeselgadele. ruume täitsid kõikvõimalikes värvikombinatsioonides teklid ning kaminas praksus soe tuli. läti naiskorporandid tekleid ei kanna (kummalistel põhjustel keelati neil omal ajal teklite saamine/omamine yldse, ning nad kannavad seetõttu 'segnesid' - sooje talvemytse meenutavaid musti peakatteid, millel ees väike tykk värvilinti) ning neid sai sel õhtul eristada vaid lintide järgi. seetõttu olime meie ak!emaga ka ainukesed naisterahvad, kel teklid peas. saime loomulikult kummaliste pilkude osalisteks, eriti meeskoproratsioonide noorte rebaste poolt. loodan, et neile tehti hiljem selgitustööd. ;) pidu algas kõnega ning väikese etendusega meeskorporantide poolt, kes osalesid filmivõtetel noorte sõdurite rollides. filmi pealkiri oli "Riia kaitsel" (ma loodan, et mäletan õigesti, ja btw, see film meenutab pisut meie filmi "Nimed marmortahvlil") ning selles pidavat mängima peale lätlaste veel ka mõned vironused, sest ka nemad võtsid koos läti korporantidega tookord sõjast osa. poisid laulsid sõdurilaule ja rääkisid filmivõtetest veidi lähemalt, näidates seintele slaide sõjaaegsetest fotodest (nii mõnelgi neist oli koguni tekleid näha). kahjuks lõppesid keset pidu ära minu kaamera akud (rahu jäi nende põrmule) ja seega jäi yles võtmata palju ilusaid hetki. olid veel näidend, rahvatantsud viiuli ja akordioni saatel (erinevalt eesti noortest vehkisid lätlased nii, et selg märg rahvatantse tantsida ja õppida), lauluõhtu all kaminasaalis ja sulaselges eesti keeles "Head ööd!" mis mind majast väljudes rabas. armas! järgmisel päeval läksime mardipeole vabaõhumuuseumisse. tantsisime hullumiseni läti tantse, laulsime laule (läti keeles muidugi), mängisime mänge ja sõime mardirooga. tutvustasime veidi paari sõnaga (et mitte öelda paari laulu ja tantsuga) meie mardikombeid ning veetsime lõbusalt aega, laskmata segada end vihmal, mis vägisi kippus meie seltsi. :) sain teada et:

• kui yks inimene räägib inglise keeles ja teine talle vastu vene keeles, siis saab suurepäraselt hakkama. meie saime suurepäraselt yksteisest aru ning pealtkuulajad/vaatajad said suutäie naerda. sest see tundus lihtsalt kohutavalt naljakas.
• kui sulle kõike ainult läti keeles seletatakse, siis on võimalik asjale pihta saada umbes kolmanda laulusalmi ajal, teise tantsukorra ajal või enne mängu lõppu.
• meie kombed (laulud, tantsud, mängud) on äärmiselt sarnased ja seejuures siiski tohutult erinevad.
• autoteed võivad teedele endalegi teadmata olles olla neljarajalised ja viiesuunalised.

täie auga võin mainida, et sealt ära tulla kohe kuidagi ei raatsinud, kuigi ees ootas ahvatlev pidzhaamakas meie konvendis - ainsa meeskylalise (riidest klouni), jäätise ning filmide saatel. ilus oli. tahan veel ! :D