"... kord saavad niidud rohelust täis :7 .."

Tõde on relatiivne, aga igal juhul olemas.

teisipäev, november 15, 2005

*a word of advice, my friend - don't fall in love with robots ..*

"kas tead, mida tegid inimesed vanasti, kui neil oli saladus ? .. .. nad ronisid kõrgele mäkke .. .. otsisid endale puu .. .. puurisid sinna sisse augu ja rääkisid oma saladuse sinna sisse .. .. mätsisid augu saviga kinni .. " "2046" ylimalt sygav. ylimalt isiklik. mitmeti mõistetav. ja ikkagi liiga lihtne. ja puuduvad vokaalid subtiitritest tegid tragöödiast komöödia. - ma olen su puu robottydruk sätib sõrmed 'ok' kujuliselt rõngasse, et noormees sinna sisse oma saladuse ytleks. noormees ytlebki. aga vist mitte seda, mida robottydruk oleks oodanud. - tule minuga kaasa .. mis on armastus ? asjade õige ajastatus. liiga vara või liiga hilja rikub kõik. igaveseks. killbill2 jäi ringiga maha.

6 Comments:

Blogger don Digimon lisas...

killbillvol2 tegutses hoopis teises dimensioonis ja aegruumis kui 20-46.
seega ei saa neid niiviisi võrrelda nagu kahte amatöör-atleeti staadioniringe mõõtmas. eriti kui joostakse staadionil, aga distantsi pikkuseks on maratoniga võrdne maa.

aga nõustun, et tegemist oli diibi filmiga. vajab seedimist. kaua.

ja veel: et paljud kohad ja tõdemused on tegelikult juba IRL läbi elatud. seega järjekordne ida-film kinnitas, et elust enesest ammutet kogemused ei saa olla läbinisti valed. kui isegi filmi-inimesed samade järeldusteni jõuavad.

asjade õige ajastus... tegelt elu ongi ikaldus, sõltub vaid, millal keegi selle tõdemuse enese jaoks avastab, kui hästi sellega seejärel lepib ning siis ühiskonda sulanduda suudab.

elagu kaunid kunstid!

11/15/2005 03:35:00 AM  
Blogger kidari lisas...

ikaldust tunneb see, kes enda jaoks asja ise liiga suureks mõtleb. olla rahul sellega, mis on (isegi kui seda on vähe, vaid mõni vestlus või silmapilk, soe kallistus või harvad hetked koos, teejoomistest ja lauamängudest või yhisest sõpruskonnast rääkimata), ja saada aeg ajalt mõne meeldiva yllatuse osaliseks - sellel on oma väärtus.

õpi nägema ikalduse taha, don D., ja sa avastad, et seal on elu :) ja inimesed. :) ja kes teab ... eksju.

aga killbill2-e ma kippusin yldistama, tõsi ta on. lihtsalt peale teist filmi (2046) muutus esimene miskipärast pudisevaks krobeliseks vahvliks, mille maitset enam ei mäletanud. kb esimene osa pakkus mulle palju rohkem.

ars longa, vita brevis est!

11/15/2005 03:42:00 PM  
Blogger lalione lisas...

Mul on hea meel, et seekordne sessioon on tekitanud kaugeleulatuvaid/ sügavutiminevaid mõtteid. Järjekord ja ajastus olid seekord õiged;)Finaal olgu ikka efektne! Ehkki jah, mäletasin veidi ähmaselt, seega ka võib-olla p i s u t eksitav reklaam. Kindlalt teadsin tunnet, et hea oli.

Millal siis taas...?

11/15/2005 11:05:00 PM  
Blogger don Digimon lisas...

kunst lonkab, elu on igavene:)
minu lsee nädal kordussesiooniks mahti pole, sest pean seoses enesele võetud ministeeriumi-kohustustega väisama Kilulinna ja tegelema kooliga + tööga.
Aga ma ei välistaks järgmist nädalat. Esmaspäev tundus olevat siuke hea päev... kajage, millal/kas teile sobiks.

Omalt poolt on isiklikust filmoteegist pakkuda VHS-formaadis "Memento", "Minority Report", "Mothman Prophescies" ja "Hannibal" (self-made from TV). Kajage vastu. Meilitsi soovitavalt, sest ma pole just üks usinamaid bklogi-surfajaid. Ja nagu esmaspäev ka näitas, mitte just parim kellaaja kokkuleppija.

Seega - ootan ettepanekuid.

11/15/2005 11:31:00 PM  
Blogger ruudu lisas...

2046 on over-rated. tõsi. diip, rsk aga sellegipoolest. võibolal on asi selles, et nägin seda eelmise pöffi aegu ja oli miskine jama supakatega mis kaotas vähemasti 1/3 filmi tõsiseltvõetamusest. võibolla olid ootused ses suhtes lihtsalt liiga kõrged. *kehitab õlgu*

killbill2'st ma parem ei räägiks. esimene oli hea see-eest (:

minu viimane vaimustus on film nimega Pi.

11/16/2005 10:56:00 PM  
Blogger don Digimon lisas...

ma ei saa esmaspäeval muuvinaitida, sest olen tööl. elu paratamatused. but there's alway's the next week.

11/18/2005 03:39:00 PM  

Postita kommentaar

<< Home