*good news from misty mountains*

Kitarrimuusika kaja libedal asfaldil. Tracy Chapmani “Tracy Chapman” aastast 1988. (2 Grammy auhinda samast aastast – parim vokaal ja parim uus artist.) Laulud kõigest - armastusest, valust, mustade-valgete suhetest, tänavaelust, getost, vaesusest. Naine ja tema kitarr. Aasta siis oli 1994, kui see mulle sylle kukkus. Õppisin toona ära paari loo sõnad, laulsin neid aeg ajalt peale 1997 aasta tulekahjut, kui kassetide asemel mulle ligunenud kapiriiul vastu vaatas. Viskan siia randomiga mõnede laulude sõnu .. “You got a fast car I want a ticket to anywhere Maybe we make a deal Maybe together we can get somewhere Anyplace is better Starting from zero got nothing to lose Maybe we’ll make something But me myself I got nothing to prove” ("Fast Car") Liiga palju liiga ilusaid filme. Esmaspäeval “Tunnid”, mis sõi mu seespidiselt ära … sydamest alustades. Yritasin samal ajal kostyymi õmmelda, aga mõtted ei pysinud koos, lahustudes otsekui suhkur liiga kuumas tees. Tuli meelde kellegi vihje enesetapu kui suurima ignorantsuse avaldumise vormi kohta. “Tunnid” ainult kinnitasid seda. Ma ei ytle, et ma ise selliseid mõtteid pole mõelnud, aga kelle eest on mul põgeneda? Kuhu? Esmaspäeval vaatas Rasmus mulle vaikselt enne magamaminekut silma ja kysis poolsosinal “Mis meist saab, kui me ära sureme?” “Last night I heard the screaming Then a silence that chilled my soul Prayed that I was dreaming When I saw the ambulance in the road” ("Behind The Wall") Sydaöö nael tuli seekord mu armsalt õelt. “Kui sul kallimaga probleeme tekib, siis mõtle sellele, teil on kaks eraldi aju .. kas tead. Te peategi erinevalt mõtlema." Ma nägin eile mitut eri und. Mõned neist oli ilusad ja värvilised, mõned vaiksed ja soojad, mõni meenutas suve ja mõni mägesid. Ja vaikust. “Baby can I hold you tonight Maybe if I'd told you the right words At the right time You'd be mine” ("Baby Can I Hold You") Veel yks film – “Jaapanlase lugu.” Mõtlesin just, et miks peaks yks täie aruga televisioon sellist filmi keset päeva näitama, aga siis tuli välja, et see oli kordus. Täiesti mõeldav. See rabas mu tuttavaid, see lugu, see idee, nagu ma hiljem lugesin :) Suhte kujunemine mittemillestki, austraallanna skeptiline kulmukorts ja jaapanlase ylim respekt ning põikpäisus. Tahe näha asju, mis on “selle silmapiiri taga” (mäletan nii, noormehe soovi sõita aina edasi ja edasi .. “sinnapoole” .. levidest välja, tsivilisatsioonist kaugemale, kus ta sai seista yhel suurel kivil ning vaadata laiutavat tyhjust enese ees ja ymber. “Siin on nii palju avarust, et see tekitab minus surmahirmu,” ytles noormees mingil hetkel mõtlikult.), leebet erootilist võnget lisas nende pidev yritus “yksteist peaaegu mitte-puudutada”. Ja siis lõpp. SURM. Sama järsk kui suvine pikselöök .. ja minu meelest siiski kergema vastupanu teed minek loo kirjutaja poolt. Kirst liigub aeglaselt mööda linti lennukisse ja samal ajal loeb naine kirja, mis omakorda kõlas umbes nii: "kui sa seda kirja loed, istun mina juba lennukis ja lendan tagasi oma naise ja laste juurde. sa õpetasid mind nägema asju, tänan sind selle eest. kõrbes nägin ma avarust, mu syda oli siis lahti." “Young girl ain't got no chances No roots to keep her strong She's shed all pretenses That someday she'll belong Some folks call her a runaway A failure in the race But she knows where her ticket takes her She will find her place in the sun” ("She's Got Her Ticket") Teisipäevast nyyd lähemalt, kontserdist ja sellest, miks ma ei saanud oma lubadust täita. Olin valmis saanud kleidi ja ruttasin lõunasele bussile, aga avastasin uksest väljudes, et ukselukk oli murdunud. Täiesti katki. Seestpoolt töötab nagu kulda ja väljast läks võti enne kõveraks kui “there’s_no_spoon”, aga ei lahti, ei kinni, ei midagi. Pidin istuma kodus ja ootama, kuni keegi tuleb, et ust mitte pärani jätta. Terve päev lykkus 2 tundi edasi ja aega ei jäänud enam eriti minu kodust tuleva ja Tlna bussi vahele. Seega jäi ära mu käik äärelinna LOTRi Riski järele ning ma tean vähemalt yhte vihast hinge, kel seetõttu mäng mängimata jäi. “Everyday I'm psychoanalyzed For my lover, for my lover They dope me up and I tell them lies For my lover, for my lover And everybody thinks That I'm the fool But they don't get Any love from you” ("For My Lover") Aga kontsert oli vägev! (Ei morjendanud isegi see, et taksojuht tahtis Mustpeade maja asemel Mustveesse sõidutada. Jeah. Talvine Peipsi.) Ukse peal tuisust tulijaile tervituseks klaas rummi :7 ja vaikust oli vaid hetkeks – algas “Tähelend”. Esinejateks neli noort inimest, kavas Mozart, Tšaikovski ja Beethoven. Yle mõistuse hea! Mul on selle kohta ainult kiidusõnu lausuda. Noored mängisid niivõrd hingega nagu oleks see elu ja surma kysimus. Tytarlaps oli kui tulesäde ja poisid kui söed … nende muusika oli nagu kaminatuli. Uhh! Rohkem selliseid elamusi! :) Klaas veini ja paar maiust ja tagasi Tartusse. “But somebody's gonna have to answer The time is coming soon Admidst all these questions and contradictions There're some who seek the truth Love is hate War is peace No is yes And we're all free But somebody's gonna have to answer The time is coming soon When the blind remove their blinders And the speechless speak the truth” ("Why") Ma annan endast palju välja. Ma leian seda tagasi. Maailmavalu. Kuidagi leebe olen olnud nende laulusõnade viskamisel ... on ju ka palju karmi ja hurjutavat. Ju ma olen siis leebes tujus .. If not now, then when? If not today, Then, why make your promises? A love declared for days to come, Is as good as none. Now love's the only thing that's free. We must take it where it's found. Pretty soon it may be costly. ("If not now …")