unenäoblog

"Jälle nad kutsuvad ujuma. Hmh. Alles ma ytlesin neile ära. Olgu. Kus mu asjad on? Nii .. pesemsiasjad on siin, ujukad siin ... kipkõp autosse, autole järelkäru taha ja järelkärusse tynn. Kus mu delfiin on? Ahhaa ... hmm .. kyll ikka rabeleb. Delfiin tynni. Plärtsaki! Delfiin hyppab tynnist välja mulle sylle tagasi. Mis talle ometi ei meeldi? Katsun sõrmega vett - kylm. Selge. Valan vee välja. Sooja vee saab lähimast tanklast, niikaua peab delfiin autoistmel kaasa sõitma. Hea on, et on suvi ja pole kylm. Vaatan sõidu ajal aknast välja - kõik on maru roheline. Nii sygavalt roheline, et upu või sisse ära. Tanklas valan sooja vee otse autosse. Sõidame mõne aja ringi nagu akvaariumis, kui järsku delfiin paluma - tahan välja, tahan päris vette. Hmm. Mul ju ysna ykskõik, kus ma ujun ... mõeldud - tehtud. Tõstan looma autost välja ja vedin esimese järveni, mis on järv ainult esmapilgul - nagu roheline luht oleks veega kaetud, mõned rohututidki väljas. Mida kaugemale silm ulatus, seda kollasemaks see hein muutus ja vee alt paistis muda .. Vaatasin delfiini kysiva pilguga, aga tema hyppas hopsti mu sylest vette ja sulistas eemale. Võtsin sydame rindu ja hyppasin järele ... ma ei saanud teha yhtegi liigutust, ainult libisesin suhinal mööda veepinda. Libisesin yle heina, yle muda, läbi sygava vee, aga ei teinud sealjuures käte ega jalgadega yhtegi lisaliigutust. Ma ei saanud vist õieti märjakski. Delfiin vaatas mind imestunud pilgul. Inimesed selles kohas vist tavaliselt vees ei käinud. Tunne oli kõhe. Veidi. Nagu ikka siis, kui räägid loomaga, ja saad endalegi ootamatult nende kõnest aru." *** filmid olid vinged. ohverduse vaatan veel yhe korra yle ja siis kirjutan siia, mis ma arvan. see pidi olema viimane tarkovsky film. hea oli. :) tervis ytles adjöö ja läind ta oligi. ytlesin selle msnis yhele soomes viibivale tuttavale sõdurpoisile edasi. et kui see talle seal madalllennul peaks vastu juhtuma, siis andku "maha & 20" ja saatku koju tagasi. igatsen. seni on veidi palavikku ja muidu udune olla.