*..And the road becomes my bride..*

Inimlik kärsitus on. Rabeled, otsid, vaatad, loed, kirjutad, sõidad, soovid õnne, paned paari ja matad. Ja aeg hammustab sabast. See võis olla yks nädalajagu tagasi, kui ma olin teel koju, ja ainuke mõte, mis päikese najal kipitas peas, oli - ma vajan iga päeva, mis mul on. Selle mõtte sõnastus võis olla teine, aga see pole tähtis. Mul on taskupõhjas metallica pilet. Eelmisel korral ma neid ei näinud, sest eelistasin töörabamist suvisele lõõgastumisele, aga kaua nii ei jaksa .. Hard Rock Laagriga veel vaatab, kuidas saab. (Mõte on, aga jõud ei käi hetkel yle. See on, kui kõik piletid yhel ja samal päeval myyki tulevad ja peale kõige muu veel yhepalju maksavad.) "...and with dust in throat I crave only knowledge will I save to the game you stay a slave rover wanderer nomad vagabond call me what you will but I'll take my time anywhere free to speak my mind anywhere and I'll redefine anywhere anywhere I roam where I lay my head is home .." (Wherever I May Roam - Metallica) Vikatimees on võtnud suure kaarega seekord. Kas on yldse inimesi, keda tema tegemised sel kevadel ei puuduta? Kannan mõttes yhes peos kuluheina ja teises väikseid toikaid, lõket ja tuld ... soojust .. on's kevadel tõesti nii pikk maa tulla veel? Tahaks võtta vaiba ja sirutada selle kusagile keset krookuseid maha ja pidada piknikku päikese väljatuleku auks. * Kirjutada ei jaksa, rõõmu oma loomest ei ole. See, mis on, on poognaavarustesse ära surnud, sest poogen on surnud. Kas kirjanik/kunstnik/... saab olla sisemiselt surnud? Kasutu. Täiesti kasutu. * Surusin eile hambad risti ja lõhkusin jääd. Nyyd on jää asemel lomp. Kes eile jääl ei libastunud ja luud ei murdnud, see astub täna lompi ja saab nohu ja kylmetuse. Sealjuures ma tahtsin ainult head, aga välja tuli täpselt nii, nagu N.H.-l. Kui mõtlematus (või pigem ebatavaline loogika) ja hajameelsus annaksid skillpoint'e, siis oleksin peatselt teadlane valmis. * Mul on kahju meie armsast Läänemerest. Sellest, kui palju teda (ainuyksi) selle talve jooksul solgitud on. Ja siis ma imestan, miks ta lennukiaknast myrgimust paistab .. Sel suvel Võsul pole varbaidpidi vees olemine enam päris sama. Samas ei tea keegi, kui palju temas juba varasemast "võõrast verd" on. * Ma olen nõus neljarealise maanteega :) Mulle meeldib kiiresti yhest ilma otsast teise saada :D (eks see viga jäi teiseltpoolt ookeani kylge), aga samas - piirata ära 200 km teed nii, et loomad sellest yle ei pääse? Kas see meie metsadele/loomadele/loodusele kuidagi halvasti ei mõju? On seda keegi yldse uurinud? * Tegelik tõde jäneste, rebaste ja madude taltsutamisest (uudistes oli klipp myrkmao musitamisest tema taltsutaja poolt. 51 x ja guinessi rekord ja "jada-jada-jada" ... ): "miks see teine mees tal sabast kinni hoiab?" "ei tea. madu paneks vist plehku muidu .." ".. nii suur .. teda on vist raske taltsutada. kas mind on ka raske taltsutada?" "ei tea. kes sind taltsutab?" "sina. sina oled mu lemmiktaltsutaja." heatahtlik naer. "ainult, et mina ei ole madu." "soh, kes sina siis oled? rebane? väikeses printsis oli rebane." "ei. ma olen level kõrgem. ma olen jänes." * Käsitöö imeline maailm (hetk tagasi harutasin ma yles maailma kõige ilusamast rohelisest lõngast kampsunit.): pahatahtlik urin: "issand jumal kyll, see ei hargne! keegi totakas on selle kokku õmmelnud ja igast otsast isepidi kudunud!" hetk hiljem: "see on valesti kootud kampsun! krt, inimestest, kes ei oska yldse kududa, hullemad on inimesed, kes valesti koovad!" teine hetk hiljem: "täiesti võimatu! sellistele inimestele ei tohiks yldse vardaid kätte anda!" kolmas hetk hiljem: "ma lööksin selle inimese maha!" neljas hetk hiljem: "ossakurat! ära harutasin! ma lõikasin seda kääridega suvaliselt siuhh ja säuhh ja näe, see lõng pole isegi katki :S!"