*he, whose name must not be spoken*

*hiljuti jäljed öös* ma tundsin kord unenäopüüdjat ta jõi end mu unedest täis rippus ämblikuvõrguna pihlapuil öösi tähtsalt mu voodis magamas käis ei iial näinud mus valet teades täpipealt iga mu und oli unes ju miljon mul palet tuhat tukset lõi süda iga hommikutund nii vargsi tuli ja lahkus jätmata hüvasti kogu maailm ta põue mahtus meeletult ilusaid unesid *kirjaridu sõduri päevikust* Hiilin vagusi piimjas udus, õlal rippumas täkitud relv. Just minu ees lebab moonakott maas. On omanik elus veel või manalas ? On sõrmedel kuradi külm ning rinnus see piinav valu. Päevi mitmeid ma eksinud teelt, kõrvus kuulide vihane ving. On seal omad või võõrad? Ei tea. Mets, udu ja vaikus - kõik võib lõppeda pea. Sulen silmad ja meenutan Sind, pelgupaik endas kui puutüve sees.

------------------------- film: "Unustus" - kummaline film, kuid minu jaoks veidi lõplikult välja joonistamata süzheega. sobib inimestele, kellele meeldib peale filmi vaatamist ise edasi mõelda. "Ohverdus" - mega. lihtsalt mega. me vaatame seda veel yks kord. tuleb vaatamisele koos teiste rebastega - "Ruudi" :) Kontserditel jäi käimata, see eest oli põnev bridzhiõhtu:D jumala eest! nad saavad mu veel sedasi seda mängu mängima. "Vennaskond" ja muud toredad, peavad veel ootama. Nägemist!