*puhta energia tekkimise seaduspärasus*

Tee katse ytle millestki lahti võta aega kui kaua kulub uuenemiseni energiavälja laksuni usu mind sa jääd ellu :) 'right time is always now' - ytleb w. msni-nimi. I couldn't agree more. ;) Kiired nopped viimasest ajast: *rokiklubi ei ole kella kaheni hommikul lahti, kuigi seda lahkelt lubatakse/reklaamitakse. kontrollitud. seal on tulemas 29. aprillil J.M.K.E. (jeesusmaria! olla karjatand keegi eit. 75.-/50.- klubikaardiga ja ISICuga) *29. aprillil välja reklaamitud kontsert Bonzo, Tõun ja Unelmate Orkester algab kell 19. Kontserdi toimumiskoha ega kuupäeva osas ei ole midagi muutunud. Kontsert toimub endiselt Lutsu Teatrimajas. (125.-/ISIC 100.-) *29. aprill, 20:00 : STEREOCHEMISTRY, ANS. ANDUR, TARTU POPI JA ROKI INSTITUUT / plaadiesitlus/ Tantsuks ansambel GENIALISTID ("Sõbra maja" 75.-/ISIC 50.-) *29. aprill, kl 21 : No Big Silence Sadamateatris (uue plaadi esitlus :)) (140.-/ISIC 100.- (eelmüügist 110.-/ISIC 75.-)) *http://www.supilinn.ee/ pakub välja, et laupäeval, 29. aprillil võiks olla veel Supilinnapäevad ja sellised toredad asjad, nagu : Lepiku tänava plangumuuseum 100 aastat (Lepiku 5 plangul) 16:00 Tora Bora 17.00 Ugly Ogre / Papaeo 18.00 Tsõdsõpujaleelo 19.45 Sisters by Mistake 21.00 Bullfrog Brown + loomulikult kunstivärksi myyk yldnimetuse all "Kunts&Kila-Kola". Nii, ja kus on minu koht sel kaunil "rebige ennast erinevate asjade vahel tykkideks või teid pole olemas!" õhtul? Loomulikult Otepääl. Tänan küsimast.

*yours forever one more day*

Läbi seinte! - ütles kunagi üks tegelane. Ma ei saa nendest läbi astuda. Ma ei oska. Või ei mahu. Või võib olla ei tahagi minna. Astun aknast eemale ja kõnnin yle toa. Surun peopesad vastu seina. Peopesad on soojad, sein külm. Krobeline pind krudiseb naha all. Krohv jääb küünte taha. Sein pole hall, aga ka värviline mitte. Sellele laskub päikese punakas vari. Surun selja vastu seina ja tõstan silmad lakke. Püüan naeratada, aga ei saa. Lagi surub mind mööda seina laiali ja ülevalt alla. Istun, jalgadel on valus. Päike paistab silma. Peopesade all soojeneb lapike seina. Sõrmed muutuvad niiskeks. Riietele tekivad valged laiad jooned. Su selg on valge! - teeme me tavaliselt nalja. Ja siis? - mõtlen. Võtan pluusi seljast ära ja viskan põrandale. Külm sein tekitab õlgadele ja kätele kananaha. Pluusile paistab päikese hele triip. See laieneb aina. Panen silmad korraks kinni. Ootan, kuni terve seljatagune sein on soe ja keeran siis aknale selja. Vaatan ainiti seina krobelist pinda. Toetan otsaesise oma sooja seljalaigu vastu. Põsed õhetavad, nende puna peegeldub seintelt vastu. Surun ühe põse vastu seina, et too seda jahutaks. Tõmban ennast kössi ning põimin käed ümber põlvede. Päike jalutab mööda põrandat minu poole. Üritan varbaid valguse eest ära tõmmata, aga rohkem koomale ma enam ei mahu. Päike libistab ennast üle jalgade aina kõrgemale ja kõrgemale, juuksejuurteni välja. Peidan näo põlvede vahele ja trotsin soojust. Perfektne. Ma olen ruut. Igal õhtul. Tule ja tõmba kardinad ette.

Naljakas tunne jääb sisse, kui küsitakse seda, mida teatakse. Just eile mõtlesin ma Kaplinski raamatu "Usk on uskmatus" üle. Kumb on targem? Kas küsija või vastaja? Kui vastused klapivad, on vastuvõetavad ning adekvaatsed, ei saa vastaja väga rumal olla. Aga küsija peab teadma, mida küsida nii, et vastus oleks informatiivne. Järelikult ei saa ka küsija rumal olla. Aga kui küsija teab vastust? Ehh ..

------------------------ muusika: palju ja segast. sulaselge üledoos. film: Open Hearts (Elsker dig for evigt (Denmark)) lootsin midagi sygavat, dramaatilist, kummalist. Kurb tõdemus - see film oli ehtne seep. Taani seep. Kuigi mõttetera oli - kuidas saaks possibly kutsuda korrale teiste perekonda lõhkuvat noort neidu, kelle suhte lõhkus (avarii ning noormehe halvatuse läbi) omakorda seesama perekond ? Ainuke pinev ning kummaline hetk filmis oli see, kus mahajäetud naine läks noorele neiule külla moraali lugema, ning mõistis alles siis, et on kogu selle jama ise põhjustanud. Kuidas vaadata noorele inimesele silma ning öelda talle "Jahh, ma sõitsin su noormehe küll vigaseks, ja teil pole minu pärast enam suhet, ning ma mõistan, et sa vajad tröösti ja lohutust, aga vat, minu meest küll ära selleks võta!"? Kelle anda või võtta on tunded või armastus, kui see niimoodi käest ära võetakse, ning see siis omakorda sõna otseses mõttes uuesti pähe sajab? Filmi eriskummaline lõpp andis lootust. Kõigile neljale.

Ma armastan sirgjoonelist teed ja ei armasta valikuid. Minu valikud pole kunagi õigem/valem. Pigem 'valem', 'veel valem' ja 'täitsa sassis'. Kuna see skaala on kõikuv, nii et mõnikord võivad 'valem' alla kuuluvad asjad olla ka 'peaaegu õiged', siis pettun ma harva. Püüan olla ettevaatlikum ning rääkida veidi vähem, rohkem kuulata. Üleküsimistel ja ülekuulamistel seevastu on vaksake vahet, kui sedagi. Millal teha vahet ning vastata? Mul on alati küsimusi rohkem kui vastuseid. Inimesed, kes ütlevad mulle "Räägi.", ise ei räägi. Go figure.

(emotsionaalne pohmakas)

Üks neid hommikuid, kus .. pean sundima end voodist tõusma. .. jõllitan dushi ja lõdisen vannis, aga vett lahti ei keera. .. kohv on eilne ja külm. .. muusika torgib. .. päike paistab läbi suitsuse udu, milles ei ole värskust. .. teiste naer paneb kulmu kortsutama. .. kooliasjad ei püsi alatises vaateväljas, vaid ujuvad diivani alla. .. soovin, et oleks juba ülehomme. Või veel parem - reede. Ja ainult üks asi on tobedam, kui see nätsuna veniv hommik. Õhtune lastevanemate koosolek. Yay ..

*some things are better left unsaid*

Come as you are, as you were, As I want you to be As a friend, As a friend, As an old memory Take your time, hurry up The choice is yours, don't be late. Ma seisin heameelest pea peal. :) Nädalavahetus ja ilus ilm ja lemmikud inimesed ja palju palju jalutamist mere ääres. Elasin kaasa Age rattasõidule, sest ta ytles, et ta ei jaksa hästi, ja siis Kaarlile, sest Antti ytles, et "Näe, kas see pole mitte Kaarel Nurk!", ja ma olin põhimõtteliselt nõus. Ainuke koht, kus minu kaks kaasaelamist veidi sassi läksid, oli see, kus Kaarel Agest mööda sõitis, sest siis ma elasin omamoodi mõlemile kaasa - yhele selle eest, et ta mööda sai ja teisele selle eest, et ta järgi võtaks ja silmist ei laseks. Segane värk. Yks sai igatahes neljandaks ja teine kolmandaks. Tublid inimesed! (Kestvad ovatsioonid.) Köleri tänaval jalutas mulle ootamatult Lauri vastu ja kolmandast suunast tuli yks suur must koer ja istus ka meie juurde maha. Ma kahtlustan vaimude rännet. :D Igatahes jutlesime me sosinal ja koer tegi varsti näo, et tal oli tegelikult mujale asja. Mul oli deit yhe väga ilusa naisega. Selles oli muusikat ja juttu ja hämarat olemist ja väike kritseldamisehetk. Ja siis oli tohutu pannkoogiorgia Ruudu ja Anttiga Kompressoris, kust me veeresime trammi peale, vaadates enne seda mõned minutid slaidishowd, mida näidati raekoja seinale. Igavesti vinge, kuigi kahtlaselt korduva kavaga. Ma lubasin, et ma ei söö nyyd kaks päeva, aga sealt tulles luban ma seda alati. Hommikul sain Laurilt sõnumi heade uudistega ja saatsin õnnitlused vastu. :) Põgus suudlus Toompea vaateplatel mõjub kevadiselt toonusttõstvalt .. ;) And I swear that I don't have a gun.

*kui pimedus on õnnistus (What if the reflection you see is not yours ... ?)*

Kas pimedus võib olla õnnistus? Kui raske on leppida nägemisega? Kas ilu mõiste saab uute silmade saajale jääda püüdmatuks? Kuivõrd võimalik on saada endale uued silmad koos "sisuga"? Filmi "Silm" peategelane on pime neiu, kes saab arstide ning võrkkesta doonori abiga nägijaks. Paraku pole tal aimugi, et ta saab koos "uute silmadega" ka vana omaniku "maailmavaate", mis paraku ei piirdu ainult meie maapealse ilmaga. Õppides nägema ilu, näeb ta tahtmatult valu - vaevatud hingi, enesetapu sooritanute varje, hingede teise ilma saatjat ning õnnetusi ette ja taha. Kuni ta lihtsalt suleb silmad, sest enam ei jaksa. Nägija mängib pimedat, sest "meie" maailm on talle liig, mis liig - liiklusõnnetused, põlenguohvrid, enesetapjad, parandamatult haiged ja inimesed, kes ei usu ega usu. Kõige tipuks saab hetk, kus ta näeb peeglis enese asemel oma võrkkestadoonorit - vähe sellest, et ta on kaotanud usu maailma ja elu ilusse, keegi on varastanud tema enda, tema kui isiku kui identiteedi. Ta näeb "tema" silmadega "teda", mitte ennast. Ta on kadunud, eksisteerib veel vaid iseenda peas ja fotodel. Püüdes leida oma doonoriperekonda püüab ta lahti saada painajast, lootes, et käies neil külas ja tehes läbi tolle enesetapurituaali (seal olla nimelt uskumus, et enesetapja tapab ennast korduvalt niikaua, kuni tapuks andnud põhjus pole likvideeritud), saab ta lahti kõigest sellest, mis ta silme ees päev päevalt ning öö öölt lahti rullub. Ma vaatan õudusfilme harva. Ma vaatan neid veel harvemini üksi. Aga tavaliselt ei tekita need minus küsimusi ja mõtteid stiilis - "what if?" Kõhe on.

*Imelike Unelmate Ühing*

Käis hoogne muusikaline saagikoristus, ning osavõtjail polnud aega veinigi juua. Jäääär, Eriti Kurva Muusika Ansambel, Dagö, Tätte+Matvere, Guano Apes ning 2 x Clawfinger. EKMA ajas mind päris pöördesse, sest see on muusika, mis sööb kuulamise ajal seestpoolt. Ja pealegi on juhtunud midagi minu "arusaamisesoolikaga" - ma ei suutnud laule enda jaoks ära tõlkida. Vähemalt esimesel kuulamise ajal mitte. (Rääkimata sellest, et salapärane kõrvetaja oli unustanud kirja panna, millise väljaandega tegemist on. Neid olla nimelt rohkem kui üks.) Otepää on mürgel koht. Hullumeelsuseni. Me kinkisime välja(põhja-)maale minejale kaasavõtmiseks kotitäie kohalikku (peaaegu Kiku koduukse esise platsi pealt kokku kühveldatud) lund, mis isegi peojärgseks hommikuks ära ei sulanud. Lõunamaalaste asi. Ei tea mina, mida nad sinna lume sisse topivad, et muudkui seisab ja seisab. Kuidagi on juhtunud, et just siis, kui mina kõige nelja käpaga pidude vastu olen, tulevad peod eriti toredad ning vahvad. Mingi karma värk. Saun küdes ning ilm oli kevad. Pool tiiki oli alles jää all, vabamas pooles käisid saunalised prille kaotamas ning jälle tagasi otsimas. Nägin ära, mis juhtub siis, kui jook jõuab peole mõned tunnid enne sööki. Kallistasin yle paljud ammused tuttavad. Õehh. (>>ohkab õndsalt) Nagu päris. Enne volbrit uuesti (29.) ja siis on rahu majas. Lumikellukesed õitsevad juba pikemat aega Baeri kuju all. Sinililledega võtab veel veidi aega, aga kollased krookused on aias ammu õieli. Oma püromaania-kire sain ka lõkke näol aias rahuldatud ning rattasõiduriided on toolil ootamas. Ma olen valmis.

*ja kui sa tuled, siis tule mulle*

Kiiruga käsikäes vihma käest räästa alla lõbus on sinuga unub, et vett aina kallab vallatu naeruga pääseme riietest valla peopesad soojad kui öö unub, et vett aina kallab minu unedes miskit ei juhtu kiirelt uinun nii tähtede alla üksi lõdisen taevatrepil vett aina kallab ja kallab mul on oma painaja. vinge. ma paindun rohkem, kui kunagi varem. eriti rinnakorvi kohalt, öösiti, kui raske on hingata ja und ei tule. ma olen õnnelik, aga see ei paista vist välja. try harder ? .. ehh. sure. i will. miks muidu inimesed teevad õlale patsu, patsu "läheb üle, eks ole"? vihma sajab, saate aru? :) vihma sadas juba öösel, kui mul ei olnud und, sest mul tuli armastus meelde. ja see tuleb mulle alati ootamatult meelde. öösiti. vinge. mul on oma painaja.

10 AM/PM

The time stands still. Like ... forever?

"there are some changes and yet there are no changes"

Syrr on, sest ... ... seda "vana sara" ei tõmmatudki minu suureks pettumuseks maha ja selle asemel on nyyd "Tartu vana kaubamaja" ... keset linna on taas mingid megamutimullahunnikud (Kevad? Või uus kobarkino?) ... eilne kella viiene Tartu-Tallinn buss oli ilmselt sama, mis eelmise kolmapäeva kella neljane Tallinn-Tartu buss (ära tuntav kahtlaste teeserva peatuste ning täpselt sama filmi tõttu, mida ka eelmisel korral näidati) ... mõni inimene jääbki mõistatuseks. Ilusaks mõistatuseks. Sander näiteks. ... tekkinud on olukordi, millega ma pole osanud midagi mõistlikku peale hakata (ega oska ka tulevikus, aga ikkagi on piinlik) ja midagi ma ikkagi hakkan, ning pärast on naljakas, sest valikuid on liiga palju. Liiga palju, et õigesti valida. ... kell bussijaama kyljes näitab kolmandat päeva 10:00 Ja mu päevas on puudu 25. tund ning nädalas 8. päev.

(ideenurk)

Juba mõnda aega on mul meeles mõlkunud luua klubi (mis kannaks endas umbes sarnast vaimu, nagu omal ajal oli Al Bundy "No Ma'am!") - "Ei Jonnivatele Meestele!" Aga alati, kui ma olen selle teostamisele karjuvalt lähedal, muutuvad kõik vastavad isendid ylihoolivateks, armsateks ja toredateks noormeesteks. Otsustage juba ometi kord ära! :)

*päris ja mängu*

dialoog (eile) bussile kapanud meesterahva ja bussijuhi vahel: mees: "palun mulle nyyd yks sinna tagasi, kust ma enne tulin.." bussijuht: "ikka pensionäri oma?" mees: "ikka pensionäri. päris-inimese pilet on liiga kallis." mulle meenus järsult hoopis teisest konteksist "non-person" kild. on siinkohal ka sellesama termini servaga tegemist? pensionär kui mitte(päris)inimene? ---------------------------- Ruudu hilines veidi. jõudsin juba otsati käega lyya (see käib mul viimasel ajal kahetsusväärselt lihtsalt) ning pannkoogid ära tellida. ja siis ta tuli, punasekirju sabaga vihmavari kaenlas, naeratus suunurgas, ja potsatas mu kõrvale maha. ja kysis ega mul juhtumisi marlit ja superliimi ei ole :) ja ma vastasin, et mul pole, ja linkisin siva endale ära, et see vihmavari on umbes samasugune, nagu minu sygispruunide lehtedega, poole pikema varrega ja poole pisema varjuosaga nikerdis. ja ma tundsin ennast järsku nagu kodus. terve õhtu. thänk ju, Ruudu. ---------------------------- kui abielu ei ole juhtumisi mõistuse- ega armastusabielu, siis kas on tegu lihtsalt yhe nime all regulaarset seksuaalelu elavate inimestega? või on olemas veel mingid variandid, mis mulle hetkel ei meenu? ---------------------------- kui mees on 30 ja yle, ja ei ole abielus, kas ta siis on vanapoiss? mis hetkest algab "vanapoisi" staatus? aga "vanatydruku"? mis tingimused veel peavad olema täidetud/täitmata, et selle auväärt nimetuse osaliseks saada? ---------------------------- aga täna ja veel kaks teisipäeva olen ma tallinnas tantsimas. chill! :)

-----------------

film: "Nägemus" teist korda nähtud ja ikka veel päris hea.

*lõputa lood*

klaasist majades kive ei loobita sillerdavseintest läbi ei kõnnita kes on sees on sees kes väljas see väljas vaatepilt rikas ent jutt on hääletu näen sind kyll aga hääl ei ulatu otsime kive et lõhkuda klaas leiame seisame pilgud maas sest klaasist majades kive ei loobita sillerdavseintest läbi ei kõnnita kes on sees on sees kes väljas see väljas

*kultuuripealinna nurgake*

mul on hea meel, et tallinnast sai kultuuripealinn. peale tartu korraldatud hansapäevi on neil ehk veidi raske mind yllatada, aga kõik on võimalik. sinnani on aega maa ja ilm - 5 aastat tervelt. mind ei häiri jutud teemal "tallinn sai kultuuripealinnaks sellepärast, et sel linnal on suurem rahakott", sest tõsi ta ju on - suurema rahaga annab ära teha palju rohkem, kui see vaid õigetesse kätesse satub :) otherwise oleks hea koht öelda - rohkest rahast on kultuuripealinnaks saamisel sama palju abi, kui ilusal välimusel aasta inimeseks saamisel.

*aastaringi?*

seisan salaja mäel. puud taamal purskavad tuld. sygis vaikselt mu käes - vahtralehtede sulakuld. juuste heledas vahus peitub kohmetult talv. kortsus kulm ja naeratus eilses, mulda paitamas paljas tald. varvastes-jalgades kevad, sammud ajaga sammu ei pea. silmis liblikad tantsisklevad: kuhu teel? ei tea ei tea kõik on käes. kõik on siin. kus on suvi? sydasuvi on sydames. sygise tulekuni.

mõttehalvatus