*newtoni "no-tere-hommikust" seadus

Ideaalsed inimesed on müüt. Mõnikord suudab keegi mind ses suhtes pimedusega lüüa. Oi, kuidas ma ei armasta neid päikesetõuse .. ----- "usk oopiumiks on rahvaile ..."

*punane kirjaklamber*

*** Hõredalt liblikaid sihvaka männi all pidamas kohut eksinu vari tardub kellukate pehmes valgusvihus "Ainult mitte eluaegset..." pomisevad huuled. ------------------------------------- Viitan pealkirjas ühele suht kordumatule eksperimendile, kus üks kena nooruk arvas heaks ühel kenal päeval vahetada oma punase kirjaklambri isikliku maja vastu. Kirjaklambri vastu otsekohe maja muidugi ei saa ... aga järkjärgult ta selleni ehk jõuab. Mulle meeldib pöörasus. Tõstan taas jõusse oma reisiplaanid. :)

-------- film: "Van Helsing" (2004) kummaline õudukas (või peaksin pigem ütlema - tüüpiline lastehirmutaja?) oma kangelas(t)e, paha(de) ja oma otuga :) Minu lemmiku ehk otu osas (munk Carl, kes tegelikult kogemata targaks, osavaks ning julgeks osutub) LOTRist tuntud Faramir elik David Wenham. *** Mr. Hyde: So, you're the great Van Helsing. Van Helsing: And you're a deranged psychopath. Mr. Hyde: We all have our little problems. - Van Helsing: Now, Carl, whatever you do, don't stare at him. [he opens the coach door, revealing the Frankenstein Monster shackled into the seat, struggling and snarling] Carl: I'm staring at him. [quickly turns away] Carl: Is that a man? Van Helsing: Actually, it's seven men. Parts of them, anyway. - Frankenstein's Monster: Let me go! Carl: Where are you going to go? I don't know if you've looked in the mirror lately, but you kind of stick out in a crowd.

*Insomnia*

(Elik - magamisest ja magamatusest ja uneliiva multifilmist.) Ma ei kuulu mingil kummalisel põhjusel nende inimeste hulka, kes öösel korralikult magada saavad, hästi välja puhkavad, ning hommikul reipalt oma asju hakkavad ajama. Minu energia hakkab tööle öösel - siis ma õpin, loen, õmblen, kirjutan, suhtlen, tiirutan kusagil väljas ringi ja tunnen ennast igati hästi. Päeval olen ma lihtsalt iseenda vari, vaikne patarei, mõtisklev, energiat genereeriv, vähesuhtlev, mõtlik ja tohhhutult aeglane. Vbolla elan ma vales ajavööndis/tsoonis lihtsalt? Igatahes, öö saabudes laman ma selili ja vahin lage. Ja siis see tuleb .. ei, mitte uni .. rahutus, ärevus, energia, mõtted, muremõtted, nukrus, soov midagi "korda ajada" või "korda teha", millega omakorda võivad kaasneda öised telefonikõned (mida harvem, seda parem, sest eks teised ole ka inimesed .. kellele mu mured nagu suht tühised tunduvad vms), kirjad, millest hommikul enam suurt midagi ei mäleta, suvaliste raamatute lugemised, niisama luuletuste sikerdamised, enda energia väljaelamised kuidagi valel moel (näiteks tühjalt öösse vihastamine, kummaline masendumine, inimestest mõtlemine) - kõik selleks, et saaks ennast tühjaks ja mõtetest lahti ja magama ... ja siis on tulnud öid, kus ma ärkan iga kahe tunni tagant .. vaatan kella .. jään uuesti magama ja ärkan taas .. ja siis on viimase une ajal 5 erinevat unenägu, ma magan otse loomulikult sisse, ning olen hommikul uimane nagu 48 h magamata olnud proovireisija. Ning kuna ma näen und pea igal öösel, siis ma olengi pmtselt nagu magamata inimene. Rüüstasin veidi wikipedia.com'i mõiste 'Insomnia' uurimiseks: "A person can have primary or secondary insomnia. Primary insomnia is sleeplessness that is not attributable to a medical or environmental cause. Secondary insomnia means that a person is having sleep problems because of something else, such as a health condition, an example of which would be generalized anxiety disorder. General anxiety disorder or generalized anxiety disorder (GAD) is an anxiety disorder that is characterized by excessive and uncontrollable worry about everyday things. The frequency, intensity, and duration of the worry are disproportionate to the actual source of worry, and such worry often interferes with daily functioning." "The bedroom environment should be conducive to sleep. Some people are very sensitive to light while others are sensitive to noise. The bedroom should be dark and quiet at night." - Hmm. Ei. See ei lähe mitte, sest ma tunnen pimeduses liigset kõledust. Võib küll olla, et aknal põlev küünal pole just parim variant, sest läbi silmalaugude tundub võbeluse tõttu tuba justkui ümber voodi liikuvat .. "Try to avoid thinking of worries, fears and perhaps phobias. Such concerns are likely to prevent the mind from resting and may be exaggerated. It is a good idea to write down any particular worries that are bothering you, keeping a diary or noting down your emotions and thoughts can be very cathartic and any particular worries can be revisited and dealt with at a more appropriate time." - Võimalik. Kahjuks eelistan ma hoida kõike enda sees. Ma ei arva, et inimesed mind tingimata ei mõista. Aga kahjuks leidub ikka inimesi, kes arvavad, et nad võivad elada (või peavad elama) minu elu, ja seetõttu peavad teadma kõike, mis mu päevikuis kirjas on. Võib olla, kui ma julgeksin kõik välja kirjutada kuhugi, siis ma magaksin nagu kivi. (Blogspot on osaline lahendus. Siin on kirjas kõik ja mitte midagi :) ) "Calm, relaxing music can help as it gives you something neutral to focus on and some are reported to relax you by tuning your brain in to certain rhythms, allowing you to fall into a deeper sleep." - Iseenesest hea idee. Kahjuks on olemas kaks varianti - raadio või repeat all variant plaadimängijas. Sest niipea, kui plaat otsa saab, olen ma vaikuse saabudes kõpsti üleval :S "If an alarm has been set, avoid looking at the clock during the night and cover the display if necessary. This prevents mental calculations of how much sleep has been lost so far and how little sleep can be obtained before the alarm will sound. Accepting that the amount of sleep obtained can only be determined upon waking, not while waiting to get to sleep, may also be beneficial." - Yeah, well, sellest ma juba paari sõnaga mainisin. Mõte on iseenesest hea, aga hommikuti meeldib mulle siiski näha, kas ma võin ennast veel veidi sirutada voodis, või pean otse vannituppa hüppama. Mõnd mu tuttavat segab kella tiksumine (kohe nii, et kell peidetakse kuhugi pehmete asjade vahele/alla ära), mul, tänu muusikale, seda muret vist ei ole. "Avoid use of the computer and television immediately before sleeping, as they stimulate the visual cortex." - Oleme täheldanud. Samas, peale televiisori vaatamist või arvutis suhtlemist püüda üleval püsida niikaua, kui see 'immediately' muutub 'suht tükk aega tagasi'ks', on ikka ka üsna vaevarikas. :) Eriti seetõttu, et väärtfilmide maaletoojad/näitajad on leidnud, et öö ei ole magamiseks. :D "Sexual activity before sleep can help some." - :D Ei kommentaari. Epiloogiks: Kogu see sissekanne on ajendatud osaliselt eileõhtusest meeldivast emotsioonist. Sellest, kuidas ma und ja une tulekut ette kujutan .. tuleb välja, et keegi kujutab seda veel umbes samamoodi ette :) Eile õhtul näitas animafilmide õhtu raames etv pealt filmi "Une instituut" (2006). Meeletult hea muusikaline taust (uinutava rütmiga unelaul), soojades toonides öine kompositsioon koos sümpaatsete uneliiva toojatega. Ja see tundub olema ainuke multifilm, mida tänasel hommikul etv ei korda ... :( Kahju. -------------------------- Paabu blogist õhutust saades ja ettevaatlikult sõnadega mängides - kuivõrd võiksid olla seotud Une-Mati, uneliiv ja Liiva-Annus? Pärimuslikult kutsutakse Liiva-Annuseks surma. Seda ilmselgelt sellepärast, et enamus meie surnuaedadest on rajatud liivasele pinnasele. Liiva-Annuse puhul võiks sama hästi olla tegu uneliiva üleannusega, mis inimesed igaveseks magama paneb. Ehh. Vanaonu surm ja sellised mõtted siis. Kõik toredad vanad inimesed on otsustanud sel kevadel minna, et kusagil uuesti sündida ..

*kunagi oli meil kunda kultuur*

illusioon. visioon. soov. ko... loovus. eraklus. Force Majeure. Film on tore selle punktini, kui sa soovid seda mõista. Filmi mõista on raskem, sest tal on mitu tegijat, mitu nägu. Seda eriti siis, kui film järgneb raamatule, saades selle peegelduseks. Raamat on filmist hoogsam, sõnade karussell. "Ei, seltsimees, siin ma jalgu maha ei pane. Pole veel minu peatus." ussimustrisse võllaroad jaganud teed ja rajad põlvini muda ning tulvaveed teeäärsed madalad majad võrdsed naerus ja nutus rebime kõik enda kanda seekordses kärsitus rutus unustan end sulle anda mustrist väljas välguvad noad hävinud teed ja rajad maju ei ole ning kõikjal on põud ning ikka veel jaksad mind kanda ... ------------------------- p.s. Minu siiras imetlus Lordile - te tegite ajalugu! :7

* .. kübeke spordijuttu ..."

Olles Riiast tulles surmväsinud, ei saanud ma ju ometi magama minna, kui käimas oli Meistrite Liiga finaalmäng. Mäng kippus vesiseks (teisel poolajal alanud ning üha tiheneva vihma tõttu), aga kesiseks ei jäänud ta mitte. Võin ainult oletada, milline oleks olnud lõpptulemus siis, kui Arsenali väravavaht poleks saanud esimese 20 min. jooksul punast kaarti, ning nad poleks pidanud lõpuni mängima arvulises vähemuses. Kas Jens Lehmann oleks suutnud puuri puhta hoida?

P.S. Sellest, kuidas nende põhipuurivahil õnnestub punaseid kaarte saada, räägitakse suisa legende. Ükskord olla ta legendi järgi saanud punase kaardi sellegi eest, et tõmmanud kaela ümbert kinni hoides maha nende enese kaitsja. Ohjah. Elu.

*ummisjalu kevadest ära joostes*

Et siis seekord täpiline. Tervise vaatenurgast on see kevad ikka kõvasti nihkes mu meelest :) Püüan kuidagi Pipiliku ravumise ning tedretäpinaljadega enda tuju üleval hoida ja teiste silma alla püüan samuti mitte sattuda. Rattaga õue ei saa, see ajab mind nukkerkurjaks. Lähiaja filmikavva tuleb võtta Nürnberg, kui selle kusagilt kätte leiab, sest tänaõhtune 'kino' jooksis meeldivalt kokku ema sünnipäevaga, ja loogiline on, et sünnipäev on olulisem. :) Mingi suur 'Lennujaamade' öö on tulemas tv3 pealt lähitulevikus, loodan, et püsib meeles seda Rasmusele lindistada. Osaliseltki. :) Oi, demet, 13. mai. Mis on küll tehtud selle vaese kuupäevaga .. Tallinn kihab tasuta kontserditest - Bonzo ja Tõun kusagil kaubanduskeskuses, rokibändid Paljassaarel, ja nüüd siis samal õhtul Tartus - Metsatöll, Loits, Horricane ... ! Whoa!, ma ütleks. Mainimata seda, et see 'Lennujaamade' öö on samuti 13. mail. :D Eile vaatasin "9. roodu". Uskumatud sõjajuttude flashback'id tulid selles kohas, kus afgaani põngerjas silmagi pilgutamata ühe sõduri maha lasi. Sõja enesega pole mul mingit pistmist, küll aga inimestega, kes seal käinud ja hiljem meie kanti elama sattunud. Ja ongi nii. Nad lihtsalt joovad end unustusse. Püüdes samal ajal elada normaalset elu (praeguseks on nad ca 30-40 aastased mehed), olla pereisad ja tublid töömehed, leiab neid ikka ja jälle poe kõrvalt mändide alt istumas, pilk tühjuses. Öeldakse, et nad olla 'sassi läinud' ... Üht meest kutsutigi 'afgaaniks'. Temast teati seda, et pööras ära alates hetkest, kui pidi püssidega relvastatud kohalikele poisikestele vastu astuma. Tekkis psühholoogiline vastuolu - kuidas sa ikka tapad 10-12 aastast poisikest (või noorematki veel), kui ehk endalgi sama vana kodus kasvamas? Aga valida oli, kas tema last või laps teda. Sellisest asjast ei olegi võimalik üle saada.

----------------------- muusika: Guano Apes

* "You looked inside me..." - Griet: [to Vermeer, after seeing her own portrait for the first time] *

Ma ei ole seda filmi veel vaadanud, lindistasin eile, ning vaatan esimesel vabal hetkel. Kunagi linastus "Tütarlaps pärlkõrvarõngaga" Sadamateatris, aga aeg oli toona mulle veidi ebasobiv. Selgi korral olin veidi väsinud, ning uni pressis täie rauaga laugudele. Anne jaksas minust veidi kauem üleval olla ja võttis Suure Filmiöö filmid ka linti (vähemalt osa neist ..) Filmiööst on saamas Filmipäev :) Kuulasin sümfoonikutega esinenud Metallica plaadile vist augu sisse, see käis ööd ja päevad mul plaadimasinas ringi. Süda on rahul, sest pilet ju ammugi taskus. Mure on hoopis muus - tahaks kuidagi ka Hard Rock Laagrisse jõuda, mis omakorda tähendaks muudest asjadest äraütlemist - Riia sõitudest (jahh, neid oli plaanis koguni mitu) ennekõike. 15.ndani on pilet 400.- EEK. Tuleb luua fond. :) Mind häirib, et vihma ei ole veel sadanud. Viimati rattaga sõidust tulles nägin välja nagu korstnapühkija, sest teed oli kohutavalt tolmu täis. Kuival ilmal on omad plussid muidugi .. eriti kui see ilm on veel soe ja päikest täis, aga aiast hakkab vaikselt kahju. Kui öösel on kõik kassid hallid, kas siis hallid kassid võiksid ennast halli massina tunda?

*mind pole. ma olen.*

Sõna otsese mõttes, sest ilmad on soojad ja ratas on korras, aias saab lõket teha ja Toomel jalutada. Raamatud vajavad läbilugemist ja tööd tegemist/korrigeerimist. Raamatukogu ja Prima Vista (lähen homme :D). Laupäeval on filmiöö ja plaadid peaks ära tegema. Olen inimeste sõjakusest veidi väsinud. Olen liig väsinud selleks, et olla teiste lükata/tõmmata (ära tee seda, tule sinna, jää siia, ole lõbus, sa pead, sa pead, sa pead tegema seda, ja sa ei tohi teha toda). Kuhu jäid need ajad ja kombed, kui endast fyysiliselt vanemat inimest niimoodi ei kamandatud, kui inimeste enda soov veel auasi oli ja "ei'd" vastu porisemata respekteeriti? Või olen ma mingi eriline relikt? Ma ei mõista asja .. No olgu, isegi vanust mitte arvesse võttes on see jabur. Ka endast nooremat inimest (olenemata tema soost) ei suudaks mina niimoodi kamandada/lunida. Üldjuhul olen ma sel juhul seltskonnast/inimestest veidi eemal olnud, aga alati ei saa ju minema joosta. Mis teha inimestega, kes ei saa aru "Ei!"-st? Ma ei ütle seda ju ka nii tihti, et see probleeme võiks tekitada - ma teen kõike, mida ma tahan teha ja käin kõikjal, kuhu ma tahan/saan minna. Valetada? Teeselda? Ja siis nad imestavad minu paha tuju? ... müstika. >>kehitab õlgu ja mõtiskleb Masinas laulab Viiding. Laulab Üdi. Voolab riiulitelt alla muusika ja küünaldelt vaha. Minu tänaöised "ma tahanid": ma tahan, et väljas oleks öösiti nii soe, et ma saaksin arbuusitaimed rõdule jätta ma tahan, et mu rattal oleks helkur ja keegi ses osas sõna ei võtaks, vaid vaataks ise, kuidas saab ma tahan, et inimene, keda ma pikki tunde ootan, tuleks ja oleks see inimene, keda ma actually ootan, mitte mingi elav entsüklopeedia, kes mulle igast asendist ära teeb (mitte, et mul midagi tarkade inimeste vastu oleks, aga iga asi omas kohas ja omal ajal) { } ma tahan, et mu sõbrad teaksid, et ma hoolin neist { } ma tahan, et asjad toimiksid, sest ma olen nõus selle nimel pingutama siia sekka veel mõned salajased "ma tahanid" ja arvuti kinnipanek ja öö.

*väärtusetuski on väärtus omaette. see asub lihtsalt miinuspoole peal.*

Inimesed suudavad mind jätkuvalt hämmastada. Ma ütleks isegi, et mitmel rindel. Kõigepealt saadaksin ma kuuli silmade vahele inimesele, kes tuleb mulle ütlema, et välimus ei ole oluline. On ikka küll. Elu annab vaikselt märku, et peab kohe midagi ette võtma, sest kui ka salakirjakesed, mis me ellu ootamatult hiilivad, juhuslikud on, ei ole seda inimeste otsused ja fantaasiarikkus mitte. Midagi kardinaalselt muuta ei saa, nugade alla ma näiteks ei oleks nõus minema, aga alla ma ka niisama ei anna. Siiski pole valusamat laksu, kui see, kui sulle öeldakse, et "ka mina tahaksin sind valges kleidis näha, aga praegu see veel ei sobi sulle" (vihjega, et see tõenäoliselt rebeneks mu seljas.) .. Anyway. Praeguseks hetkeks on juba asju, millesse ma enam ei usu. Ja pulmateemadega suudan ma juba nalja teha. Kes minuga naerda julgeb, lasku käia. Kes mitte, mingu vaadaku peeglisse. (Ju on põhjust, kui ei suuda naljast aru saada.) :7 Volber oli tõsine katastroof. See ei vääri isegi mitte yhtegi rida peale selle ühe lause. Kokkuvõtlikult oli terve tudengipäevade nädala toredaim hetk see õhtu/öö/hommik Otepääl. Elu on lill. (: Lugesin täna Theophrastose raamatut "Inimtüübid" (avastasin, et see on osaliselt ka netis üleval/olemas), mis aitas mul veidi mõtiskleda mõnede inimeste (ja ka enda) käitumise üle. Seal on palju asju (kummalisel kombel negatiivseid), mis võivad esialgu muige suule manada (näiteks :"Ja kui keegi tema tuttav naine sureb, kirjutab ta hauakivile tema mehe ja ka isa ja ema ja naise enda nime ning kust too pärit on, ja kirjutab lisaks, et nad kõik olid tublid inimesed." - 13/10 Ülipüüdlikkus), kuid oma iva on seal igas näites. Võib olla ma lihtsalt ei näe läbi tolmu ja sudu päikest. Äikest ootan küll, et peale seda astuda paljaste jalgadega mööda muru ning aiateed või toetada oma jalgu lihtsalt vastu ahjusooja asfalti. Ning peale kõige muu on siis ilm ka selgem ning õhk kuidagi puhtam. Palju asju on läinud isemoodi teed, aga kibestumine ei tohi minus küll juuri ajama hakata. Üritan parem kirjatööd edasi teha.