*breathe, you are alive*

fraidi nait. unenäobloog. kell pool 2 panin asjad käest ja kustutasin tule. võpatus. pahur pilk kellale. ärkasin kell 3. ärkasin kell 6. ärkasin kell fkn 9. rohkem ei jaksanud ennast magama sundida. kolm und ja kõigi sisu sama. tegelased olid õnneks erinevad, järelikult ei seostu yhegi inimesega otseselt. hellusevajadus. lähedus. põlgus. kuubis. >>raputab kulmu kortsutades õlgu uputasin oma hommikuse hämmingu õmblusmasina taha kohmitsemisse. tegin Leele kingipakendiks pehme samblarohelise fliiskoti, millele õmblesin peale kollased ja punased lilleõied. kingiks endaks oli lauamäng "Elfenland". kahjuks ei jõudnud ma näha selle mängu mängimise hetke, väss tuli peale ja vajusin keset synnipäeva ära pehmesse nahkdiivanisse (ylitugev sisseytlev + villane tekk + kass Mustrum). silmad tegin lahti kella 5 paiku, kui pidu lõppema hakkas. ma ei jaksanud särada. sry. sain uued klapid (Philipsi variant - olen nagu hõbedane tseburaska :P andke kroku kah käevangu ning ongi uus tiim koos) ja kolm uut kassetti uuesti vaatamist vajavate (väärt)filmide jaoks. nagu uued jõulud. {} (soe kallistus ja aitähh kaasaaidanud maagilistele tegelastele !) peaksin rasmuselt kysima filmi (ajutiselt näiteks tagasi), sest mõtlesime konvendis ak!emaga korraks pilgu peale heita veel, enne kui ta lõplikult (?) läheb. veel yks kallis inimene mu nägemisulatusest .. ehh .. aga ei jaksa. ma ei jaksa endast yle olla.

----------- film: "Pöidlakyydi reisijuht galaktikasse" Lee synnipäevafilm koos lisaefektidega - "väljalõigatud-ja-tont-teab-mis-stseenidega" dvd peal. nyyd olen ma seda siis kaks korda näinud. kummalisel kombel jäin ma seda esimest korda vaadates vist magama ... igal juhul ma nägin stseene, mida ma yldse ei mäletanud. pogenistide filmiõhtule ei jõudnud. kurb :( emotsionaalselt down + kõhuvalu = just let me be.

*Homme*

Homme on Lee synnipäev. Homme on poognakate filmiõhtu ("butterfly effect või donnie darko või veel midagi"). Homme on hea päev uute kõrvaklappide ostmiseks. Ma ei jaksa enam telegrammstiilis mono (või õigemini "on/ei ole stereo") olla nende katkistega. Tahan tagasi stereoks.

vivaldi aeg Jäid mu sisse tuhk ja tähetolm ja sõnad hommikune päike, kirjud lehed paar laulu ammu katki läinud plaadilt talv ära pöörab pilgu oma saagilt kevad tuleb tasa-tasa sõuab kyll ta jõuab pruudi palve Harva, nii harva paitad mu ronkmusta juust pruudikimp veel ei ripu mu vööl sängi soojendan ise ise kustutan tule hingan sygavalt sisse pilk vastu ust tardub hetk väsib päev aga padi see kuuleb soontes kuis voolab liitrite kaupa kuuma ja ehedat armastust

------------ film: "Hüsteeriline pimedus" (ultra kaheksakymnendad) väga kummaline film.

*fööniksi öö*

Minu varahommikune tagasihoidlik panus Murphy seaduste kogusse: "Elu on lõputu väikeste võitude ja kaotuste jada. Sa ei saa neid peatada. Sa ei saa neid olematuks teha. Sa võid valida yhe või teise poole esinemissageduse." Easy. Tööle tulles tundsin, et tuul puhub riietest kuidagi väga läbi. Olen ööga olematuks kahanenud. Kurguvalu oli õnneks ajutine ... tundub. Juba on parem. :) Õhtul on ak!emaga film(id).

-----------------

raamat: Hanif Kureishi "Lähedus"

edit: ma lähen häbenen nyyd kuskil veidi.

ma ei suutnud seda raamatut filmiga kokku viia (Intimacy).

pean nyyd ikkagi filmi ka ära vaatama ... lihtsalt, et näha ja mõista.

*good news from misty mountains*

Kitarrimuusika kaja libedal asfaldil. Tracy Chapmani “Tracy Chapman” aastast 1988. (2 Grammy auhinda samast aastast – parim vokaal ja parim uus artist.) Laulud kõigest - armastusest, valust, mustade-valgete suhetest, tänavaelust, getost, vaesusest. Naine ja tema kitarr. Aasta siis oli 1994, kui see mulle sylle kukkus. Õppisin toona ära paari loo sõnad, laulsin neid aeg ajalt peale 1997 aasta tulekahjut, kui kassetide asemel mulle ligunenud kapiriiul vastu vaatas. Viskan siia randomiga mõnede laulude sõnu .. “You got a fast car I want a ticket to anywhere Maybe we make a deal Maybe together we can get somewhere Anyplace is better Starting from zero got nothing to lose Maybe we’ll make something But me myself I got nothing to prove” ("Fast Car") Liiga palju liiga ilusaid filme. Esmaspäeval “Tunnid”, mis sõi mu seespidiselt ära … sydamest alustades. Yritasin samal ajal kostyymi õmmelda, aga mõtted ei pysinud koos, lahustudes otsekui suhkur liiga kuumas tees. Tuli meelde kellegi vihje enesetapu kui suurima ignorantsuse avaldumise vormi kohta. “Tunnid” ainult kinnitasid seda. Ma ei ytle, et ma ise selliseid mõtteid pole mõelnud, aga kelle eest on mul põgeneda? Kuhu? Esmaspäeval vaatas Rasmus mulle vaikselt enne magamaminekut silma ja kysis poolsosinal “Mis meist saab, kui me ära sureme?” “Last night I heard the screaming Then a silence that chilled my soul Prayed that I was dreaming When I saw the ambulance in the road” ("Behind The Wall") Sydaöö nael tuli seekord mu armsalt õelt. “Kui sul kallimaga probleeme tekib, siis mõtle sellele, teil on kaks eraldi aju .. kas tead. Te peategi erinevalt mõtlema." Ma nägin eile mitut eri und. Mõned neist oli ilusad ja värvilised, mõned vaiksed ja soojad, mõni meenutas suve ja mõni mägesid. Ja vaikust. “Baby can I hold you tonight Maybe if I'd told you the right words At the right time You'd be mine” ("Baby Can I Hold You") Veel yks film – “Jaapanlase lugu.” Mõtlesin just, et miks peaks yks täie aruga televisioon sellist filmi keset päeva näitama, aga siis tuli välja, et see oli kordus. Täiesti mõeldav. See rabas mu tuttavaid, see lugu, see idee, nagu ma hiljem lugesin :) Suhte kujunemine mittemillestki, austraallanna skeptiline kulmukorts ja jaapanlase ylim respekt ning põikpäisus. Tahe näha asju, mis on “selle silmapiiri taga” (mäletan nii, noormehe soovi sõita aina edasi ja edasi .. “sinnapoole” .. levidest välja, tsivilisatsioonist kaugemale, kus ta sai seista yhel suurel kivil ning vaadata laiutavat tyhjust enese ees ja ymber. “Siin on nii palju avarust, et see tekitab minus surmahirmu,” ytles noormees mingil hetkel mõtlikult.), leebet erootilist võnget lisas nende pidev yritus “yksteist peaaegu mitte-puudutada”. Ja siis lõpp. SURM. Sama järsk kui suvine pikselöök .. ja minu meelest siiski kergema vastupanu teed minek loo kirjutaja poolt. Kirst liigub aeglaselt mööda linti lennukisse ja samal ajal loeb naine kirja, mis omakorda kõlas umbes nii: "kui sa seda kirja loed, istun mina juba lennukis ja lendan tagasi oma naise ja laste juurde. sa õpetasid mind nägema asju, tänan sind selle eest. kõrbes nägin ma avarust, mu syda oli siis lahti." “Young girl ain't got no chances No roots to keep her strong She's shed all pretenses That someday she'll belong Some folks call her a runaway A failure in the race But she knows where her ticket takes her She will find her place in the sun” ("She's Got Her Ticket") Teisipäevast nyyd lähemalt, kontserdist ja sellest, miks ma ei saanud oma lubadust täita. Olin valmis saanud kleidi ja ruttasin lõunasele bussile, aga avastasin uksest väljudes, et ukselukk oli murdunud. Täiesti katki. Seestpoolt töötab nagu kulda ja väljast läks võti enne kõveraks kui “there’s_no_spoon”, aga ei lahti, ei kinni, ei midagi. Pidin istuma kodus ja ootama, kuni keegi tuleb, et ust mitte pärani jätta. Terve päev lykkus 2 tundi edasi ja aega ei jäänud enam eriti minu kodust tuleva ja Tlna bussi vahele. Seega jäi ära mu käik äärelinna LOTRi Riski järele ning ma tean vähemalt yhte vihast hinge, kel seetõttu mäng mängimata jäi. “Everyday I'm psychoanalyzed For my lover, for my lover They dope me up and I tell them lies For my lover, for my lover And everybody thinks That I'm the fool But they don't get Any love from you” ("For My Lover") Aga kontsert oli vägev! (Ei morjendanud isegi see, et taksojuht tahtis Mustpeade maja asemel Mustveesse sõidutada. Jeah. Talvine Peipsi.) Ukse peal tuisust tulijaile tervituseks klaas rummi :7 ja vaikust oli vaid hetkeks – algas “Tähelend”. Esinejateks neli noort inimest, kavas Mozart, Tšaikovski ja Beethoven. Yle mõistuse hea! Mul on selle kohta ainult kiidusõnu lausuda. Noored mängisid niivõrd hingega nagu oleks see elu ja surma kysimus. Tytarlaps oli kui tulesäde ja poisid kui söed … nende muusika oli nagu kaminatuli. Uhh! Rohkem selliseid elamusi! :) Klaas veini ja paar maiust ja tagasi Tartusse. “But somebody's gonna have to answer The time is coming soon Admidst all these questions and contradictions There're some who seek the truth Love is hate War is peace No is yes And we're all free But somebody's gonna have to answer The time is coming soon When the blind remove their blinders And the speechless speak the truth” ("Why") Ma annan endast palju välja. Ma leian seda tagasi. Maailmavalu. Kuidagi leebe olen olnud nende laulusõnade viskamisel ... on ju ka palju karmi ja hurjutavat. Ju ma olen siis leebes tujus .. If not now, then when? If not today, Then, why make your promises? A love declared for days to come, Is as good as none. Now love's the only thing that's free. We must take it where it's found. Pretty soon it may be costly. ("If not now …")

*if i wrote you a loveletter, would you write back?*

ebanormaalselt suur Florida-igatsus on peal. elaeski poleks ma arvanud, et igatsen.. .. seda 42 kraadist põrgukuumust, mis pani mu mehhiklase-karva naha kahtlaselt mullitama. inimesed elavad seal nahavähkidest hoolimata. veel enamgi - paljud neist on seda põdenud ja ei koli ikkagi mujale .. .. seda kummalist ninakirtsutamapanevat lehka, mis tuli palmi-männisalude alt peale kuuma äiksevihma. sõnapaar "kosutav vihmasadu" muutus sõnamulliks peale seda. .. sisalikke täis metsaradu ja kõnniteid. nad sibasid kõikjal. majaseintel, väravapostidel, uksemattidel, mille peale oli kirjutatud "nevermind the dog! beware of my husband!" .. oma sinist jalgratast, mille istet ei saanud eriti reguleerida, nii et ma nägin parima tahtmise juures välja nagu 11 aastane trikirattur :D kui ma olin sellel rattal vändanud 2 kuud iga päev (va pyhapäevad) ca 12 h, miile ja miile ja miile ... ma lubasin, et ma löön maha inimese, kes mulle eestis rattaostmisest rääkima tuleb. järgmisel suvel sõitsin ma maha poolmaratoni ja sõin ära pooled hapukurgid, mis toitlustuspunktides saadaval olid. vinge. .. mulder-scullylikku laes lehvitavat ventilaatorit hämaras öös, mis mind yldse magada ei lasknud, aga mille välja lylitades ei olnud toas 15 minuti pärast enam tilkagi õhku. .. imelikke musti uudishimulikke madusid. ja neid teisi. ja yhte, mille seljalt jooksis yle mu tagumise ratta jälg ja mis seetõttu yhe eks-austraallase kodus vannis toibumist vajas. ta istus oma maja ees murul, suitsetas sigarit ja jõi pokaalist veini. ja nii igal õhtul. austraallane siis. ma nutsin alati, kui sellest majast mööda sõitsin, aga ta lohutas mind, et polevat midagi surmavat. kas mina võtaksin enda majja mao elama, et teda terveks ravida? isegi kui ta oleks vaid maisimadu (corn snake)? .. õuemurust väljakargavaid vihmuteid. märja t-särgi show, ootamatu ja pure fun. ja värskendav. raamatuid niimoodi muidugi palju ei myynud. märjalt siis .. .. tilinatölinaga majade vahel ringi tillerdavat jäätiseautot. ja pisikest poisikest, kes jääkirstust mulle veepudeli tõi isa karmil käsul. pudelitäis jääd .. :P .. ookeani, mis oli öösel soe nagu vann ja haisid täis. ja naljakaid pisikesi kalu, kes näksisid. ja 4. juuli ilutulestikku ookeani kohal. ja punast tuletorni. ja jahte. .. 84 aastast daami, kes meile kirjutas sõnaraamatu järgi eesti keeles kirjakese hommikusöögi kohta, mis meie jaoks kylmkappi ylalt teisele riiulile on pandud. tema sooviks oli selline sõnaraamat endale saada. ma peaksin vist ikka midagi yles kirjutama sellest suvest. muidu jääbki niimoodi piltidena kummitama. jälle ja jälle. nagu film, mida mu aju aeg ajalt laenutab ja mulle mõtetes ette mängib. me lähme sinna jälle, arvas mu ak!ema .. skepsis on hea. teadmine on parem. kaks koos on ... >>vaatab õhtuti rõduserva vahelt piiludes punast õhtupäikest. jahh. kes teab.

--------------------------- film: Tiiger ja draakon

Antarktika suvi ..

.. ytles AK uudistes. Jahh, aknad on sissepoole jäälilli maalinud ja varvastel on veidi jahedavõitu. Hommikul seisis teepervedel hulganisti autosid (rändlindude uusvariandid) ja inimesed aurasid imelikult. Maast laeni mantli sees, kapuuts yle pea ja sall 4x ymber selle, meenutasin ma korraga 40ndate aastate sõjapagulast, south-parki Kennyt ning moslemiplikat, kel vaid silmad härmas ripsmete alt piiluvad. Kahju hakkas neist, kes 28 kraadises pakases pidid foori taga jalalt-jalale-hyppeid ning iseenda-kallistusi tegema :( "Kubujuss" - tuli mulle yks imelik sõna meelde, ning sellega seoses ootasin, et mõni laps kysiks oma vanemalt stiilis "Emme, kas see ongi kubujuss?" kysimust, nagu ma kunagi varem olin kuulnud seda oma hää tuttava tudengi kohta öeldavat. Ei, tema ei olnud maast laeni riides. Tookord ei olnud yldse talv. Oli suvi, ja noormees oli tarbinud veidi rohkem õlut, kui ehk tarvis oleks olnud, ning niimoodi Tähtvere tänavasse taarudes, kuulis ta yht last yhel hetkel kysivat "Emme, kas see ongi joodik?" Ei pea vist lisama, et õlleisu kadus sel vapral noorel inimesel ysna tykiks ajaks ära. Ja nyyd on ta fotograafiaõppejõud Tartu Kõrgemas Kunstikoolis. Või vähemasti viimati veel oli. Kild hommikusest raadiosaatest: kidari (Pyha Kylm) says: ja samal ajal kuulasin raadiost vestlust, mis laias laastus oli selline : -"suvepealinnast pärnust, jahh ?" -"no, siin on hetkel pigem kylm kyll .." -"autod ei lähe käima, jahh ?" -"no teistel kyll ei lähe, jahh. ma tulin bussiga." -"buss ei läinud kah käima ?" -"buss läks käima kyll, aga uksed olid kinni kylmunud ... inimesed pidid kõige yheainsa ukse kaudu käima." -"see yks uks oli kindlasti bussijuhi enda uks ja te kõik ronisite yle tema ?" ... ja umbes samas stiilis veel tykk aega. naeratus päeva esimeseks pooleks oli garanteeritud. Köögis oli hommikul kraade 13. Kena kuraditosin. Õuekraadiklaasi peale ei hakanud pilku heitmagi, jooksin umbropsu yle jääväljade ära tööle. Bussiga. Sydantsoojendav elamus. :) Telefon oli hommikuks ysna surnud, seepärast torkasin laadija endale kotipõhja. Tunni aja pärast hakkas msnis kurje sõnumeid tulema "kus su telefon on?", "jõudsid ka lõpuks tööle", "mhh?!". Ja vahelduseks emalt "kle, sa oled oma telefoni koju jätnud. kas lylitan välja?" No tore. Laadija on, telefoni njetu. Ma selle laadija pärast ylepea koti kaasa vedasingi .. (urin, porin ja yhtteist raskestimõistetavas serbohorvaadi keeles.) Ja otse loomulikult unustasid needsamad õiendajad selle fakti poole päeva peale ära :D, seetõttu oli msni torisemisel mõnusalt mitu satsi. Päeva naelad: hommikune Postimees ja uuemad talvised moenõuanded - "Riietuda tuleb soojalt ja võimalikult mitmekihiliselt. Pea, kaela ja jalgade soojus on kehasoojuse hoidmisel väga oluline. Nägu kreemitada rasvase kreemiga ning kaitsmaks kopse külma õhu eest, hingata läbi kampsunikrae või salli. Hoiduda tuleb organismi alajahtumisest ja külmumisest. Peamised kehaosad, kus tekivad külmakahjustused on põsesarnad, kõrvad, sõrmed ja varbad." Rasvane kreem? You gotta be kiddin .. Mitu kihti riideid? Check .. olemas. Ohjah. See presidendi elu. Ma ei pane siia mitte linkigi (kes sellest lossitirulist ikka kuulnud ei oleks), aga nukralt pean nentima, et tunnen vähemalt yht neist noortest neidudest kyll. kultuuriknopka - kutse kahele teisipäevaks Mustpeade Majas olevale yritusele. (Riietus: pidulik. Minu kapi sisu varal - pidulik=jahe/kõle/kylm. Kahjuks ei ole keegi veel vatipykse ja vatiinseelikuid pidulikuks riietuseks kinnitanud. "Mitte punast!" - hyyatas telefoni vahendusel vahele isa, kes mulle kutsed andis. Hmm? Huvitav ... Kysimärk. Jääv.) muusika - "mhh?maolensedasõna(vault)varemkohanud" koht - rasmuse blog + kommentaarid. teater - Piibel kahe tunniga. Aga sellest hiljem - 27 veebr. (ehk toimumisaeg) oleks hea ajastus kyll.

*orhideede väljad*

Terved välud orhideesid täis. Magus suvelõhn ja hommiku-udude kaunis ulm. Kastene hein ja varajane linnulaul. Varsti on kevad ja siis suvi, varsti. Tõmbame kõvasti kopsud õhku täis ja peame vastu. Vaid mõned eksamid veel. On olnud hullemaid aegu ja lootusetumaid olukordi. 18 aastat elatud elu, purustet syda ja kuues kuu. Palderjani tilgad vees ja tyhi pilk silmades. Miks/kuhu edasi? - kysimus. Pime viha meessoo vastu ja 10 eksamit (5 keska lõpu ja 5 ylikooli sisseastumise oma.) Ja ometi nyyd - 11 aastat hiljem - olen ma rohkem elavam kui ever. Avastan maailma. Avastan inimesi. Jäängi avastama. Ja kui ma selle kõrvalt pean lõpetama kooli, tegema tööd ja elama elu (yksi või kaksi või kolmi, kuidas jumal annab), siis olgu nii. Ma ei tahaks, et see muutuks. "... it ain't over 'til it's over ..." P.S. Elu üllatab. (päeva naela kohta) ;)

------------------------------ ei ole film, sci-fi seriaalid on :) : Stargate Atlantis SG 1

*me tegime sest kohviveskist laulu ..*

Nädalavahetus tabas mind suurte kääridega. Mitte paha pealt. Õmblemast. Ning piksevarras on mul viimasel ajal alati taskus, juhuks kui äike lajatab. Eelmise nädala ilm oli ilmselgelt liiga tormine. Jutuajamisest marianiga ... ".. ja me rääkisime sellest, mis see armastus on.." - "hmmm. olen sust niipalju vanem ja ei tea seda siiamaani. mis see siis on?" - "see on see, kui sa suudad teisest lahti lasta kui tal on vaja minna. annad talle võimaluse õnnelik olla.." .o0("Väike prints" ?) - mõtlesin ruttu ... aga ei vastanud midagi. Minulgi võiks olla mõni tuttav inimene, kellega saaks sellistest asjadest rääkida. Võtaksin ta endale seaduslikuks abikaasaks. Nali naljaks :) Uus nädal on tulemas. Asun uue referaadi kallale.

********** su tere oli ehmatavalt vaikne 3 tundi ma ei julend hingata vaid vaatsin aknal võbelemas kyynalt ei kysind, mida olin tulnud kysima sa valasid me kruusidesse mahla ning veiniks muutus sellest iga sõõm pidusöögiks peotäied pähkleid ymberringi mandariinikoorte lõhnalõõm lahkusin su juurest syndsalt kella 9 paiku trepp see teadis - sammud need ei tule tagasi su huuled olid kelmikalt aroonia-kirsi maiku sosistasin läbi õueõhu - hyvasti

reede 13.

well, isn't that my lucky day? :7 (irooniline muie) naisterahva keel on tema kõige suurem vaenlane. või on selleks hoopiski tunded? sellest suurem vaenlane võib veel olla tahtmine(slash)soov(slash)idee kedagi aidata. kuu peale te kõik! *kaugusest kostub võimas metsatöllu möire*

---------------------

muusika: synnikuupäevaga märgistet plaat, Rammstein - "Rosenrot"

*hansuke & greteke*

meil ema ööbik, isa lõvinahas käib ning terve linnadžungel sugulasi täis ei karda keda kuraditki rebaskutsikad on laulu kõla kuulda vaid öötaeva all "teil ainsaks vaenlaseks on loodud armastus jääb sõprus muigvel suud ja mõttehämarus" nii hommikul veel naervad rebaskutsikad ei vaibu laulukõla põhjatähe all ********* huumorimeel on yks vinge asi. kui seda on, on hea. kui ta on piisavalt laiahaardeline, on veel parem. kui ta yhendab inimesi, on nagu päris hästi juba. huumoriga ahastada, huumoriga laulda ja luuletusi lugeda, veini juua või (mängu-)filosofeerida.

me saame yksteisele mõeldud asjadest ytlematagi aru. või siis läbi laulutekstide, mille vihjed lehekyljenumbrite näol edasi anti. mulle on tekkinud ardi näol ak!vend :D kui nii võib öelda. vist. >>mõtleb, kas see sai nyyd poliitiliselt korrektne ..

venekeelsed luuletused on 'in' - mida tõetruumalt esitatud, seda parem. vene kultuur on yldse väga hea teema. alati. ma peaksin ennast täiendama selles vallas. (10 tugrikut Grossbergile veenva esituse eest, kuigi ta oli kultuuri poolt ypris kurnatud juba - teater "Yrgmees". mitte ehk sama, mida mina loen, ma arvan. :)) tartu ajalugu, ajalooõpetajad/õppejõud, usundilooõppejõud ja budism olid mõned teemad, mis esimesena meenuvad eilsest. filmid ja muusika ja inimestevahelised suhted. kell 7 hommikul kukkus kell minu jaoks. saatsin unede maale ära oma ema ning kukkusin kylma toa kylma voodi kylmade linade vahele.

-------------------------- muusika: Sigur Ros - Agaetis Byrjun Sigur Ros - Takk luuleraamatud: Virve Osila - "Elu ja aeg" "Hingelind" ja veel yks kolmas, mille pealkiri ei meenu ..

*aeg jäi minu jaoks seisma*

" .. vahi kuradeid! jälle on aja seisma pannud!" vangutas vana Igavik pead. "nad ei jõua niimoodi iial kuhugi!"

"mulle sobib .. " naeratas kirju Kass ja ringutas ennast laisalt. "ma lähen käin seni teispoolsuses ära. kaua mul aega on? "

"terve igavik .. jõuad ära käia kyll. ja kui tunnelisse jõuad, siis ole ettevaatlik - hiili seina serva pidi ja hoidu rongi eest. yheksat elu sul enam ei ole."

murelik Igavik võttis taskust märkmiku ja kritseldas sinna paar pikka kriipsu.

Kass tegi tiiru ymber Igaviku piibu ja seejärel kriipis veidi tema saapasääri.

"ära muretse. kyll ma ytlen sulle, kui päriselt hyvasti jätan."

pilgutas veel hetkeks silma ja läinud ta oligi.

[kalendris mu töö juures seinal on ikka veel detsember. las ta olla. varesed koputavad aknale, aga mul pole neile midagi öelda. suured mõtted muutuvad tolmuks kui suu lahti teha. tunded muutuvad kirbuvarvasteks, kui neile pilk peale heita. kurbus muutub muigeks ja pahameel andeksandmiseks. eks visake kivi, kui olete puhtad, ja mina patune. teie sõnad on kividest teravamad.

vaikus on mõnus udu. udu omakorda on igavik, sest aeg seisab seal ja midagi ei toimu. ma ei saa kysida "kas ?"-kysimusi, sest mul pole nende vastustega midagi peale hakata. kui siis ehk nutta vaikselt õhtul patja ja netis oletusi teha. tht's it.

julgeda elada või mitte julgeda? :) ]

ehh. sellised tõsised mõtted siis täna.

peaks lasteraamatuid kirjutama. oma lapsele näiteks. piltidega.

seniks aga loen "Yrgmeest", mis on suht hea raamat. vbolla pole ma päris selle raamatu sihtgrupiks (raamat räägib poiste ja meeste mehekssaamisest ja teiste mõjutustest sel teel), aga soovitada ei oska seda ka õieti kellelegi. lapsele on nagu vara. ja sõbrad on nagu liiga enesekindlad. loen ikka ise, jumal temaga.

-------------------------

film: "Stalker"

ka mina usun millessegi, mida ei eksisteeri. seega igati sobiv liikuv pilt.

"51. state"

nähtud varemgi, aga seekord igati sobiv.

tydruk kui mustvalge film

ahtas päikeses udu kõrvetav laul kirgas päev ja taas liig vähe aega

synnipäev 1. see algas enne kukke-koitu juba kui päikest ei olnud ja udus ekslesid linnud kui keset päeva mu suhkrused sõrmed kui yksi ja võõrad, kes keerasid uksi lukku kui bambusevõrsed ja hõrk roosa vein kui yhest sai mitu, vist yheksateist kui kyynlatel aknal sulasid vahad kui naer ja laul ja kõned kostusid õue välja kui jätsin "head aega" ja läksin, sest haldjast ristiema .. synnipäev 2. see algas loetud tunnid enne sydaööd kui tõld ootas all, kuid kutsariks ei olnud enam hiired kui kaelas olid kalliskivid, huultel puna kui roosid ei olnud valged, sest öö oli hämar kui algas ball, siis laulsin nii nagu syda kui tantsisin, siis unustasin muu kui nutsin tossumasina pisaraid ja keegi ei näinud kui sydaöö paiku enne kõrvitsaks muutumist kui enam ei jaksanud, kuigi need kutsuvad tuled ... synnipäev 1. see tee oli lyhike ja tulesid täis kui kõrvaltänavatel hõikusid inimesed kui ma jõudsin ja peaaegu kukkusin trepil, sest kiirekiire kui öösel veel hilja me muusikata juttu, nii palju juttu kui keegi ei tahtnud koju minna ja magama kui pudel martinit jättis mind täiesti kaineks kui kõned ja toostid ja minul vaid pisike sidrunikild kui vaikselt ja vasaku käega ma pyhkisin killud, sest mehed ja tulivesi kui uni tuli ja hommik ja tuled said kustu kui kolmekesi me voodis, mina ja teie kui kahele edukale inimesele vestsin muinasjutte usust nende edusse kui ytlesin "head ööd" ja kaks mehesuud vastasid sama kui jutud ja vaikus ja uni. hommikuni. mul on hea olla. mõnikord olen ma ise ka hea. mõnikord ei saa ma päris täpselt aru, mis ma olen. kringel tuli priima ja see on yks, mis kindel. tänan ardit ja don D-d, kes ei kaotanud lootust. tänan oma kolmandat synnipäevalast, kes mind armastab. :) ja mariani ja kairit, sest teieta oleksin kurb kui mastimänd. ja hommikul need linnud ...

-------------------------------- film: "Hullumeelsus" see ei ole veel läbi, ytles järvet. tal oli tuline õigus. pooleli : "Andrei Rubljov" edit: kella poole neljaks hommikul sain vaadatud. 3 h puhast vene kunsti. must/valge/värviline maailm.

*it's only just a state of mind*

minu jaoks oli see nädal "Kysimärgifilmide Festival" :) kõige muu kõrvale taaskord neli filmi vaadatud. õigemini kyll 3 ja pool, sest aeg sai otsa enne seda. taaspõgenemine reaalsesse ellu. "Hana-Bi" surma võidujooks ajaga. aja võidujooks surmaga. kas surmaga annab endale aega võita? kuidas seda aega kasutada? veidi vägivaldne film. armastusest rääkiv film. haigusest rääkiv film. yksildusest rääkiv film. pangaröövifilm. maffiafilm. mõned juhuslikud kaadrid, mis mõjuvad "uups!"-ina .. esmapilgul naljakas film. teisel pilgul tõsine film. kolmandal pilgul tundub kõik järsku loogiline. lõpp on siiski ootamatu .. tuleb surm. aga kellele? "Härrasmeeste Liiga" ehk ka lihtsalt "Liiga" ainuke "mittekysimärgifilm" :D ma olen seda yle 10 korra näinud. ja sinna ei saa keegi midagi teha, see lihtsalt jooksis chicagos telekast 3x päevas. ja mõnikord ma sattusin ikka vaatama .. ehh. aga mu ak!ema ei olnud näinud ja kuna see liviensiste konvendis väga nähtaval lebas, siis sai yle vaadatud veel yks kord. ma ei peatu sellel pikemalt. :) sulaselge meelelahutus ja muinasjutt though. ja arvatavasti saab see film endale järje. elame näeme. "Kikujiro no natsu" sama tegija, mis "hana-bi"'lgi (Kitano). käekiri on sarnane, tegelased on osaliselt samad, võiksin vanduda, et isegi autod on samad. :D aga film on tohutult positiivsem. taustamuusika on kogu aeg sama, veidi erinevates toonides, aga muidu imeliselt positiivne. ja kuigi filmis tekib lootusetuid/ootamatuid hetki, annab muusika ikka ära - helgem on tulemas. naiivsus. lihtsus. väikese inimese suurus ja suure inimese väiksus. äraostmatu sõprus. ränduritest mees ja 9 aastane poiss otsimas poisi minevikku kuuluvat inimest. mõnikord ei ole aga teekonna lõpptulemus tähtis. tähtis on tee ja see, keda sa kohtad. keda armastama õpid. läbi valu. läbi rohkem kui kummaliste olukordade. film on otsekui pildialbum, mälestuste jada, tegelaste naeru- ja nutuhetkede kee. ses filmis on kohti, kus võiks endagi silmad peast nutta, ja ometi suudab see samamoodi pisarateni naerma panna. minu jaoks olid nad mõlemad tohutu avastus, sest senimaani ei julenud ma jaapani filmidest suurt midagi pidada .. tavaliselt on need pigem nukrad ja kahvatud nagu vähese lumega talv. need kaks suutsid mind yllatada oma värvikyllusega. "Silmad pärani kinni" jäi pooleli. väga halva koha peal, seepärast rohkem ei kommenteeri seda. yldiselt pole päris minu maitset mööda film, niipalju kui esimese tunni ajaga selgeks sai.

*** rebased kutsusid mind õhtul välja hõõgveinile ja toomele kelgutama ja laulma. kolm korda võite arvata, kas ma jaksasin minna ... väga oleks tahtnud. aga veel on aega. veel on. optimistka, nagu ma olen :) *** lisasin siia kommenteerimisvõimalustesse mingeid variante. kes teab. ikka juhtub, et öelda tahaks see inimene, kes ei saa, sest pole blogger. (milline diskrimineerimine, eks ole .. :) ) *** love? hate? joy? sadness? loneliness? it's all in our heads. it's only just a state of mind. >>teeb ak!emale ja rebastele pika pai ja poeb ära põhku ...

----------------------- pooleliolev raamat - Esa Saarinen "symposion" (filosoofiaõpik) sain kätte ka Aadu Musta raamatu (sirvimiseks hetkel pigem) "Põrgu värk" ----------------------- film: "Hana-bi" "Liiga"

"Kikujiro"

*Habemik mees polegi mees..

.. leidis yks siledanäoline eeva riides naine polegi naine vastas karvane aadam*

pyha myristus, johnny b! Sind ma ootasingi. päriselt. sest mu kuul oli koos ja juhe takune. ma võtsin lauanurga raamatuid täis ja lõpuks lugesin ikka luuletusi, mis hilisemal raamatukogus käimisel sõrme jäid. Sina, johnny b, said minu õhtumusiks ja hommikukohviks, mu karedaks naeruks, mu luigemuigeks. aga une võtsid sa, kurivaim, ära :)

*Hea on täna

ja hea on homme

parem veel see

mis peale neid

hea on öö

ja hea on päev

ja parem veel see

mis peale neid

hea on mõte

ja hea on tunne

parem veel see

mis peale neid

ilus on mees

ja ilus on naine

kaunim veel see

mis peale neid*

Sa oled hea.

Sa oled mina.

ainult, et varem.

ainult, et parem.

harva tunnen sellist yhist hinge. kuni 'y' märgini välja :D kyynal põles klaasiga yhetasa. juuksed värvusid mustaks kui sysi. ma olen must-valge-hall. mu naeratus on kui punane päevalill. pead patja suruda ei saa. ei veel .. ! mu silmad on kui sinine tulekeel. lugemis-vaatamishimulised.

*(iseendale) Olnud nii on ennegi kui magab maailm siis valvab ööd poeet teeb tihti tänamatut tööd ja vahel häirekella lööb et ärkaks maailm kesk pikka pilkast ööd selga kuue ajaks ja saapad jalga saaks siis suure kaika võtaks ning julgelt öösse astuks põiki risti pimedusele vastu vihavaenlasele tao puruks vaenuväed nii ainult koitu näed ja ennast ylistada võid et sina koletisi lõid poeet las edasi sind valvab too loll sealpool head ja halba*

*ytle sekka oma sytitav sõna

ytle nii

või ytle naa

ytle ei

või ytle jaa

kuid ytle

ytlemata öeldes

mõtlemata mõeldes

eitamata eitades

jaatamata jaatades

oled limukas

ja jäädki seks*

harva neelan ma niimoodi raamatuid.

veel harvemini luulet.

fs oli veidi kylm minu jaoks. valgete kaantega raamat ehk rohkem kui 2004. valgete kaante esimene lugu jääb mulle kauaks meelde :) ja kirja mu arvutisse. 2004-ja jahedus oli pigem nagu sygisene briis.

aga kylm on niigi. nii igipalju, et see hakkas mind kokku suruma. ma olen oma sisemist tuld aasta otsa vaka all hoidnud. enam ei jaksa. ei taha. naljaks mõte tabas mind, kui läksin oma asju paljundama täna - ma tunnen juba mõnda aega muigamapanevat sisemist tuimust.

lihtsalt olemist.

lihtsat olemist.

aga ei soojust, ei lähedust. ma olen oma armastuse jõulukinkideks laiali jaganud, aga vastu sain seda vaid sellelt, kellelt alati. kellelt igavesti. emalt. ma armastan seda inimest kõige kiuste yliväga. emad on me (liikumapanev) jõud. olenemata sellest, kas see liikumine on siis edasi-tagasi või yles-alla. ma tahaksin, et ma ses suhtes kunagi ei eksiks.

aga teie, kes te arvate, et kõik tuleb iseenesest - arvake edasi.

seni ma jalutan toomel ja joon panges teed. ja vaatan täna õhtul konvendis filme (eelpool mainitud "hana-bi" ja "kikujiro") ja kuulan muusikat:

The Herbaliser - Take London

The Herbaliser - Something Wicked This Way Comes

hotel costes - vol. 1-7

---------------------------

raamat: "mina johnny b" (+)

----------------------------

film: "Kukulind"

mõistetamatult mõistuspärane. niivõrd kuivõrd saab sõjaaeg mõistuspärane olla.

2 meest ja yks naine. haritud noor soomlane, lihtne keskealine venelane ja nõiatydrukust saam. igal neist oma keel, kuid rahu ei ole.

pisarad on yhisest keelest. naer on yhisest keelest. armastus/seks on yhisest keelest.

kahed haavad see naine parandab. kahed haavad see naine lööb. kahed lapsed kasvatab yles.

mitu haava võisid lyya need kaks meest?

yksteisele?

shamaanitydrukule?

oli see otsustamatus?

oli see paratamatus?

austus või vajadus?

tänu?

teadmatus?

nii lihtne film ja nii miljon kysimärki.

tohutu inspiratsiooniallikas.

ehh.

*i shall return*

Kasuo Ishiguro - "Mägede kahvatu terendus" "Hõljuva maailma kunstnik" Hanif Kureishi - "Lähedus" Kurt Vonnegut - "Galapagos" Juri Lotman - "Semiosfäärist" - "Kultuur ja plahvatus" Ken Kesey - "Lendas üle käopesa" Mart Jürisoo - "Burnout-läbipõlemine" Robert Bly - "Ürgmees" Mihhail Bulgakov - "Meister ja Margarita" Mis neid yhendab? Võib olla. Aga õigem vastus on, et need raamatud on nyyd mul kapi peal reas ja ma syvenen neisse tõsisemalt. Plussi saavad sappa need, mis kaanest kaaneni on läbi rännatud. Mõned neist on sabad "eelmistest eludest" (mõni keskkoolist saati .. ), mõned jäid silma lyhemal sirvimisel. Mõni ammu alustatudki, kuid mingi meeltesegaduse ajel pooleli jäänud. Pole midagi ilusamat, kui näljase vaimu toitmine! Või tyhja hinge täitmine ... Liig palju olen kaotanud aega nukrale meelele, tyhjale ponnistusele ja halale varade järgi, mis kaovad põrmu. Julge pealehakkamine ... ja kõik need head asjad.:) .o0(Aastavahetuse eelse aja hullumeelseim avastus - ma kuulan kogu aeg muusikat, sest ma ei taha kuulda kella tiksumist. Kella tiksumine tuletab mulle aja möödumist meelde, ja seda, kui vähe olen ma suutnud korda saata ... ehh .. see hammustab mind otse fyysiliselt. Ja valusalt. See ei tähenda head. On's sellele ravi?) >> naeratab nukralt ..

---------------------

Kasuo Ishiguro - "Mägede kahvatu terendus" (+)

---------------------

film: "Malev" "Harry Potter" - 2. ja 3. osa (Rasmuse tungival soovil ja minu võimetusel neisse raamatutesse syveneda)

vaatamise ootel: "Kukulind" "Kikujiro" "Hana-Bi"

null kuus

hehh. :D millegipärast oli sel aastal isu sms-e saata. nojah. mõni hullus tabab meid kõige ootamatumal hetkel kõige ootamatumal moel. metsas jäi käimata, aga pidu ei olnud vähem tuline :) sydaööni siiberdasime kodus, siis esimene ilutulestik, sest venelased tähistasid uut aastat moskva aja järgi. siis teine ilutulestik, millele me andsime oma pisikese panuse - tossavad õhkulendavad moodustised ja maa peal vihisevad värvilised minivulkaanid. kaks toosi tikke sai tyhjaks ja näpud kylmetasid. vihm krõbises sallisiilul ja tuul puhus mahakukkunud rakette vastu majaseina. viimaks tuli yks mees eheda kaheraudsega ja pani loole mõjusa punkti. punkt oli loomulikult õhku suunatud. :D väikese viivituse järel hakkas pihta ehtne karussell - viisime antti venna vanemuisest koju, siis kella kaheks eys-i rahvast tervitama, siis konvendist läbi ja poole kolme paiku veel C!F!L!-ist ka korraks läbi. igivinge ralli lõppes carroti pool, kus mu mõlemad vennad eelnevalt sauna kuumaks olid kytnud. ehh. tagasihoidlik pidu toreda rahvaga kella kuueni hommikul. incredible! :)

ja mulle meenus, et ma eelnevalt (õhtul) olin olnud ysna nukrameelne ja suutsin madise oma jutuga päris ära ehmatada. aastast sai igavik. mälestusist minevik. tänasest taas uus puhas valge leht selle aasta tarbeks. :)

" ... ahh, kui juba mürrrr-gell, siis mürgel lõpuni, ahh, kui juba unustus, siis olgu täielik! ... "

-------------------------------

edit: film: "Libahundi needus"