miks minus ei ole kurbust ja miks ma ikka hämmingus olen

Hommik. Yhed suured ilusad silmad vaatasid mulle uniselt otsa ja mul oli kurk valus. (Ma olen angiiniga flirtinud juba piisavalt kaua. Nyyd jõudis vist kohale.) Suured silmad kysisid: "Mis on yldse elu mõte, ahh?" "Mhh? Ot. Ma tean. Ma kohe otsin sulle." Haarasin umbkaudu öökapilt Vonneguti ja sirvisin seda poole silmaga (teist poolt pimestas päike). "Ma kohe loen sulle ... ot.. :

"Rullkäterätiku kõrvale oli seinale midagi kirjutatud, ja nimelt:

Trout kobas taskutes, et leida sulepead või pliiatsit. Ta teadis vastust sellele küsimusele. Aga tal ei olnud, millega kirjutada, isegi mitte põlenud tikku. Niisiis jättis ta küsimusele vastamata, aga kui tal oleks olnud, millega kirjutada, oleks ta vastanud sedaviisi:

Olla Kõiksuse Looja silmad kõrvad ja südametunnistus, sa tola. "

Aga kui ma oleksin pidanud ise vastama ? See muutub, nagu ma isegi. Nagu mu päev. Nagu mu olevik ja tulevik. Ainult minevik on kindel. Elu on midagi tulist, mida ei saa paigal hoida, nagu verd, mis ahtates soontes voolab, see ryhib edasi ja võitleb allesjäämise nimel. Elu mõte? Elada üks päev korraga, mõtlemata minevikule, aga samas mäletades kõike, tehes seejuures kõik selle heaks, et oleks mäletada ainult head. Paremat. Parimat. .. sest see on see, mida ma teen .. Kas sellest vastusest võiks sulle kyllalt olla?

andke mulle yks miljonär, palun :D (JGJ ei kvalifitseeru, sest on liiga kaugel)

Ma tahtsin siia kirjutada yhest oma hiljutisest lemmikust, aga kuna olen raamatu (juba) kuhugi maha unustanud, siis tuleb see järgmisel korral. Kurt Vonnegut ja "Tšempionide eine". (>>asetab sõrmed 'hevi' asendisse) (p.s. Lugedes tema bio'st välja kohanime Boca Raton tuli mul pisar silma. Seal on nagu Kõige Ilusam Ookeanirand everevereverafter! Seal on Kõige Kuumem Liiv ja Kauged Äiksetormid ja Kummalised Näksivad Kalakesed! Ahhhhh ...! Florida! Still in my mind ... ) ******************************************* Tantsimine oli tore. Mu hirmud järjekordselt põhjendamata. Leidsin endale lemmiku. :) Alati on mõttekas muidugi veidi vaiksem olla oma soovide koha pealt, muidu võib vurrkannina ringi keereldes oma pea kuhugi ära kaotada. ******************************************* Mul on teatri-isu. Aga ma kannatan veel veidi, tartuensised on juba kutse saatnud. Tavaliselt käin ma teatris oma synnipäeva paiku, aga seekord on synnipäev teisipäeval. Ot, mis ma näen, mul on antud teisipäeval võimalus näha oma ema lemmiklavastust - "Tuletikke laenamas"! See käik tuleks ette võtta kyll. >>kritseldab kalendrisse. ******************************************* Yldse kisub kuidagi soome-keskseks see kultuurimaastik - 7. november kell 20.00 Rock Cafe's on mu teine .. ei kolmas .. ei .. yks lemmikutest, Kimmo Pohjonen. (Jeerum, piletid on on 200/250 eeks :S) WHY-OH-WHY ??!!! Nojah, mees teab, mis ta väärt on. ;) Loodan, et neid pileteid on ikka saada ka siis. >>limpsab keelega yle muigvel huulte :p ******************************************* Mul oleks ikkagi enda arvutit vaja, sest see pidev installeerimine, mis meie kodu arvuteid iga 2 nädala tagant tabab (nagu yleyldine, ja tundub, et igavene nähtus), kaotab ikka aeg ajalt midagi olulist mu asjadest ära ka. ******************************************* Aga täna tabab mind FP! juubeliaktus. Tabab koos lilledega ja täpselt tunni aja pärast. Börsil. ******************************************* Teate. See sygis on ilus. See sygis paneb vere käima. Veinita. Ma ei saa olla hea tujuta, muigamata, tembutamata. Põrgusse need kollased liblikad ! :D

vettinud (ma ytleks isegi, et revolutsioonilisi) mõtteid aurava metsa taustalt

nii. aitab. minu patareid on tyhjad. mu piiritu headus on tilgatumaks ära auranud. mu alatine valmisolek midagi teha kylmus just ära meie kylmkapi sygavkylma alt teise sahtlisse. ja ei, ma ei näinud halba und. ja ei, mind ei häiri, et ma olen yksi. mind häirib, et ma ei oska ennast läbi koolitöö välja elada ja mu looming lonkab, nagu puujalaga hobune. eksperimendi mõttes olen täna võimatu. mis täna?! olen niikaua võimatu, kuni leian, et on, mille nimel rabeleda. esialgu on null. ZERO. viha tuleb välja elada, et see ei jääks organismi hiilima ja kummitama, et siis kunagi mingi totra haigusena välja hypata. harjutame egoismi - ärme ytle enam, kas ja millal me midagi teha saame, ärme vabanda, kui kogemata ei saa, ärme kiida teisi ega puhu neile peale, kui neil on valus. kas ma oleksin selleks võimeline ? kurat, ei tea. kas keegi tahaks teada ? ma ei lase seda kirjatykki kommenteerida, sest mingid paipaidkallikallid vihastaksid mind veel ropumalt täna. inimesed, kes mind tunnevad, teavad, et ma ei suuda yle poole tunni vihane olla ... no, maksimaalselt ööpäeva .. aga nyyd olen niikaua, kuni tuleb keegi ja toob mulle peotäie veel vettimata vahtralehti ja väikse kollase liblika, mille tiibadele on kirjutatud ... no jätku enda otsustada, mis sinna kirjutatud saab. >>võtab muige eest, pusserdab selle kokku ja peidab taskupõhja .. nii. valmis. yks-kaks-läks. ahjaa .. laul ka: "... kyllap ykskord hing saab päitsed valge kitli pikad käised ... "

Paralleelne Universum

.: kui krõbe hommikukylm kohtab päiksetõusu :. .: kui äratuskellahelin kohtab pannkookide ja kohvi lõhna :. .: kui mu unised silmad põrkuvad vastu sinu uniseid silmi :. .: kui ma pean ette kujutama, et sa kujutad ette :. .: mind sinu kõrvale ja sind minu :. .: olenemata reaalsest kaugusest :. .: kas pole see siis väike maailm meie peades ? :.

Need pidustused panid mind mõtlema, kui palju maailmu mahub yhe maailma sisse ? Tänaõhtune film pani mind mõtlema, kas see, et/kui me ei näe oma maailmas paradiisi, on vaid meie silmade viga? Filmiks oli The Beach, peaosas DiCaprio (jahh, see "iluspoiss", kellele aegajalt meeldib arusaamatuid kujusid mängida.) Sellest pikemalt yhelt ingliskeelselt lehekyljelt: "Shot on the stunningly beautiful island of Phi Phi Le off the beach resort of Phuket, The Beach is, as Boyle´s description of Richard´s character implies, a romantic tale of finding paradise only in the first half of the story. As it progresses, it becomes an increasingly dark and violent tale of how the most beautiful of dreams eventually turns inward and becomes a nightmare. By the end, the very thing that made The Beach so perfect - the fact that it was completely secret and cut off from the rest of the world - is what makes it so threatening. Hard to find, it is even harder to leave. “Searching for paradise is ingrained in many of our psyches,” says Boyle, the characters in whose first two films sought happiness in rather less idyllic ways (via theft, murder and drugs). “But the problem with paradise is that it´s exclusive by nature. The characters who live at what they think is paradise - The Beach - don´t want anyone else coming and spoiling the land. They want it to remain exclusive. And inevitably, when they are threatened by new arrivals, they´ll do anything - even resort to violence - to protect paradise. That´s one of the ironies of the story.”" ---------------------------------------------- Rohkemat siia täna kritseldada oleks tõsine kuritegu. Püsigem soojas ja jäägem kalliks. Saagem/jäägem terveks. Teed ja kyyslauguleiba. Luba, et sööd. Teen sama.

mu õiglustunne sai täna laksu. aga sellest ma rohkem ei räägi. lihtsalt halb on. ja kui halb võis veel sellel olla, kellele liiga tehti. kylm on. põrgulikult kylm on täna konvendis. mine või kõrtsi sooja. ja ometi .. ise ma ajasin kyllatulejate pakkumised tagasi. muidu oleks, ehk verivorstigi saanud. aga oleks on paha poiss. mõistlik oleks vist jalutada Herne poeni ja sealt midagi nälja vastu leida. ehh. olen hakanud asju jälle enda sisse myyrima. jututades võin ma inimesed surnuks rääkida. kirjapandu peaks kauem kestma ja mõistlikum olema. aga miskipärast on just asjalikud mõtted need, mida tahaks endale hoida. yhesõnaga, niikaua, kuni yle myyri kiikama ulatub, on okei. aga kui väga ysikuks kisub, siis sellest head nahka ei tule. lähen otsin midagi ahju panekuks ja kytan paar teed endale ka sisse, muidu olen pidustusteks kutu. sooja. tahan sooja. :(

*heatujuliselt keksleb ringi hommikuhallas*

ai, hästi on ! :D >>kilkab heitsin yhte õmblusmasinaga ja tulemus on uued ilusad riided. kommerss, tule ainult! :D i'm prepared!

<- tegin paar aktijoonistust. carrot kiitis ka natuke .. ta on hää õpetaja. (ta kas lohutas mind lihtsalt, või siis tõesti suudan juba inimest joonistada nii, et aru ka saab, et on inimene ja mitte hobune. aga yldiselt me leidsime mõlemad, et fotoaparaadiga käin ma veidi arukamalt ymber. :P) maadlesin pikalt mõtteis sellega, mis teemal teha teeõhtu ettekanne. mitte, et teemasid vähe oleks - neid on, vastupidi, palju :( valisin siiski genealoogia, sest sellega olen juba ca 6 aastat tegelenud ja ma oskan ikka mõnele kysimusele vastata ka. pealegi on november hingedepäeva kuu ja see oleks austusavaldus mu tublidele esivanematele. tahaks nende sarnaseks saada, et veel 7 põlve hiljem oleks mu järglastel põhjust minu materjale oma uurimis- ja seminaritöödes kasutada, nii, nagu mina nende omi kasutan.

destination: anywhere ..

*talisman* Mu krutsifiksilt puudu kolmas kivi. Ma hindan usku hoopis teisiti. See kivi rändab ringi sinu mantlitaskus ning peagi saabuma peaks laiast ilmast tagasi. Käed raskelt kokku surun salapalveks ja sulen silmadesse mõttesädemed. Õnnetoova kivi kriipiv sillerdus hää talismanina sind saatku kogu teel. Ma andsin teie minnes lubaduse, et ootan veel, ja oma sõna pean. Kui kivi taskust rännanud on sydamesse, siis annan vabaks teid, ja meeles pean vaid head.

sygis. "vaikus-enne-tormi" taevas. guashid.

Ma õpin veel. Ma suudan paremini. Palju paremini.

kolm vineerseina ja tykk tumedat riiet

käisin valimas. valisin sinu. nyyd oled minu. pea seda meeles. --------------------------------------- halleluuja! kommersiks olen kipsjalg. mis põnevad uued kooslused seelikuga. tantsimisest võin vaid unistada. dämit. edit:läks mööda seekord minust see asi. >>keksleb õnnelikuna elus edasi (ever after ... )

*mu ööd on valged kui lumi. neis tantsivad pilkased pimedad. neil kingad jalas liig suured ning jutud on eriti libedad.*

jamasti on. marian on olnud väga tubli :) ja latt on way liiga kõrgel. :( ja mina olen ainult asjaarmastaja.. hirmunud, ulakas jõnglane. ja mitte yks hing, MITTE YKS, ei suuda mulle hetkel selgeks teha, et ma saan hakkama. mitte keegi. yksindust tahan. vaikselt olla. kõrvad kumisevad rujast ja collinsist ning silmad on viirukisuitsu täis ja kipitavad. aga see pole see, pole see ... nägin täna väga kurja und. oma vanemaid ja ennast suure laua ääres. tyhja laua. ei, veeklaasid neil siiski olid. me vaikisime. nad kysisid minult, kuidas mul läheb .. ma vastasin, et ma tahan kunagi veel ainult yks kord selle laua taha tulla, ja seepärast ma sellest ei räägi. nagu tunneks ... midagi imelikku lähenemas. ---------------------------------------------------------------------- mulle on öeldud, et ma palun viimasel ajal läbi une tihti vaikust. panen sõrme suule ja teen "Tsst!" või lihtsalt ytlen "Tasa! Kuss!", "Ära ytle midagi .." .o0(võib-olla ei julge ma kuulata omaenese mõtteid ?) looduslapse asi. >>naeratab vaikselt :)

kätte sain :) (käidud)

" ... Collins on pede .." ytles Romi. nojahh. kes teisele ytleb .. :) aga kontsert oli lahe, mitte nii vaimne kui oleks (trio etno) Troitsa oma olnud, aga mitte ka väga palju kehvem. :) ma suutsin enamust refräänidest kaasa yyrata. ja a capella laule oli :D viis pluss! :) ja praegu siin, Kunderi tänavas Metsatöllu ... tölli (kuidasiganes see käändub) kuulates ja pastarooga kokates, tundub elu tegelt ylibro. ja homme (täna) on teeõhtu. Alenderi teemaline. koos muusikaga ja Muusikaga ja lauludega. äge. ja tassid on. värvimine on. tassid kaasa ! :) *rahvast oli palju. liiga palju. täna jälle ei tule mul und.*

from Tallinn, with love

Telefonihelin. - varaommik, misteed? - *haigutus* mmm... astusin just voodist välja. - missa phil collins'ist arvad? - *blinkblink uniste silmadega* mhh? - mul on kaks piletit, lääme kontserdile .. kui nyyd on tõesti tõsi, et meil tantsukursuseid ikka ei toimu (ma sain nimelt sellesisulise kirja täna) homme, sis .. .. andkem tuld! ;) Ma sain eile kõigist inimestest valesti aru. Ja nemad said minust. Mu siirad vabandused, ja luban, et enam ei tee.

*koju minnes, klapid peas, öös hea on tähti vaadelda*

Videviku lapsed Ma seisan siinpool väravaid, Sa teisel pool. Küll ulataksin Sulle käe, kuid sa ei tule, vaid vaikselt naeratades viipad läbi õhu. Mu aknast säravad Su poole kirkad tuled. Ma astun uksest välja õhtu hakul ja kiirel sammul ruttan läbi linna. Su tervitus mind tabab alles hiljem, lävepakul, sest hommikuti Sinul aeg on minna. Me harva pikemalt yksteise seltsi jääme, maad mõõtes jalutame videvikuvalgel. Ning igavesti sätendavad tähed meie palgel, kui Koidu-Hämarikuna taas ringiratast käime.

olen harjunud pyydma võimatut.

ja kaotama. seekord kaotasin mina. kaks yhe vastu ei ole päris aus. järgmisel korral me veel vaatame. sest See on mulle oluline.(jutt on esmaspäevast ja "teate-kyll-misasjast". Rasmusele: jutt ei ole rebaseksamist.(vt. eelmise sissekande vastukaja.) .o0( ja kellel on ytlemist, võtku number. ma lööks meelsasti 7 yhe hoobiga.)

loomine kui tundmise aseaine. (loon, järelikult tunnen.)

"ära vali oma lemmikut pilvede hulgast," sõnas tydruk, "vali midagi pysivat. vali kuu või päike." "aga ma ei saa ju nii, et sa ette ytled," ajas poiss vastu. "ma tahan ise tunda!" "pilved tulevad ja lähevad, yks on silmist ja teine juba silme ees." muigas tydruk. "mõnikord on taevas yleni pilvine, siis aina vaatad neid ilusaid siniseid valle ja valgeid servi, nad on nii säravad ja graatsilised, et viivad sult mõistuse. sa viskad selili murule ja jääd neid ainiti vaatama, unustades päevased toimetused. aga pilvitu taevaga on kerge olla, kas kuu või päike pidevalt saatjaks sul. kas sa ei taha endale olemise kergust?" "aga kui ma tahan vikerkaart?" uuris poiss. "teda ei saa keegi. iialgi." ohkas tydruk, "ta paistab meile kätte vaid siis, kui päike yritab tulutult pisaraid peita. sest vikerkaar ei lõppe ega alga kusagil ... teda nagu päriselt polekski. ainult su silmades." kui sa nihutaksid veidi oma sinist rebasteklit, siis ma paneksin oma pea su õlale. ja, jahh, ma olen su valikuga rahul. :) ma armastan. ja olen armastatud. ja seda on hea tunda.

esmaspäev, oota vaid! :D

>>naeratab nukralt jumal, mille eest sa mind karistad ja kõik asjad yhele päevale tood?:) las ma arvan ...

Hlynur-lind, ma tean, mida sa mõtled

"101 Reykjavik" tõsiselt hea film. Tõsiselt HEA islandi film. Soojades toonides, veider (et mitte öelda veidi napakas), voolavalt ja armsalt absurdne. Hlynur-lind, eri liikidest lindude - joodiku ja lesbi - poeg. Sinu osatäitja maailm on väike ja samas meeletult suur - sinna mahub lihtsalt nii palju ja see palju tuleb kõik korraga. Umbes nagu purskav vulkaan või tõusulaine. Hlynur, sa ei tea, kui palju mehi sinusse mahub. Või tead? Sul ei ole kylm, kui sa kõnnid igal nädalavahetusel mäe tippu surema. Sul ei ole ka nagu päriselt ykskõik. Su elu on karussell kõigi vaatamisväärsuste ja riketega (masinavärgi puhul, eks ole, tuleb ette ikka). Sul on nädalavahetuse peod ja naised. Sul on kasuisa, kes tegelikult on naine (hispaanlanna, kuumavereline Lola!), kuna su ema avastab, et ta on lesbi. Su kasuisa jääb sinult last ootama ja kuna keegi seda ei tea, siis oled sa korraga vend ja isa. Ja oma lapse vanaema "mehe" armuke. .o0(God, this is confusing.) Minu arvamus selle maa filmindusest tõusis kõvasti miskipärast. Kõigis filmides on Islandit yritatud näidata, kui lagedat, jumalast hyljatud maalappi ... and this movie was pure fun. Järelsõnaks: Me naerame, me lõbutseme, me mängime, me armatseme ja armastame, aga lõpuks tunneme me endid ikkagi yksi. Ja selles ei ole midagi yleloomulikku. Me võime endale luua perfektse suhte illusiooni, aga lõppude lõpuks on kaks inimest ikkagi kaks inimest ja neli silma ei näe asju samamoodi kui näevad kaks. Sellega hakkama saamine on tohutu töö. :) Ma olen avastanud, et ma ei otsi perfektseid inimesi. Ma otsin kedagi, kellelt oleks midagi õppida. Mu sõbrad on täis aardeid. Ainult nende valida on, kas nad peidavad neid minu eest või leiavad mind olema väärilise, et oma mõtteid ja tegusid minuga jagada. Parandamatu optimistina loodan õppida surmani. :)

(just give me a pen and a reason, why ... :$)

from the first day I'm in love from the first day from the first page I'm in love with roads and parks and sidewalks with friends and pubs and good-night talks with flowers, hugs and butterflies with tender kisses, "I don't lie"-s with all the ways you pass me by-s I'm in love with my life from the first day from the first page ... ---------------------------------- i used to be normal. i'm not so sure anymore. i don't use other languages to express my feelings .. i guess i'm just tired. peidus päike. väsinud.

peidus päike

................................... ............OOOOOOOOOO............. .........OOOOOOOOOOOOOOOO.......... .......OOOOOOOOOOOOOOOOOOOO........ ......OOOOOOOOOOOOOOOOOOOOOO....... .....OOOOOOOOOOOOOOOOOOOOOOOO...... ....OOOOOOOOOOOOOOOOOOOOOOOOOO..... ....OOOOOOOOOOOOOOOOOOOOOOOOOO..... ....OOOOOOOOOOOOOOOOOOOOOOO@@@@.... ....OOOOOOOOOOOOOOOOOOO@@@@@@@@@... .....OOOOOOOOOOOOOOO@@@@@@@@@@@@... ......OOOOOOOOOOOO@@@@@@@@@@@@@@... .......OOOOOOOOOO@@@@@@@@@@@@@@@... .........OOOOOOO@@@@@@@@@@@@@@@@... ............OOOO@@@@@@@@@@@@@@@@... ...................................

Kõik pole kuld, mis hiilgab. Mõnikord hiilgavad sõbrad.

Killud toovad õnne. Aga yhe presskannu võrra olen nyyd vaesem. Mitte, et ma nyyd eriline kohvidante oleksin (minu ema väljend kohvi juua armastavate naisterahvaste tarvis), aga lihtsalt kurb. Ja kes neid klaasikilde ikka niiväga armastab, tegu pole ju värvlise klaasiga, läbi mille päikest või pilvi saaks uudistada. Homme on päiksevarjutus, pyyan mitte maha magada. Õppima peab. Kõik muu on nii, nagu ennegi ... (kui mu liigne "blogide kommenteerimise vajadus" välja arvata. ma pean veel õppima seda ohjeldama.) Be patient. Thnk you. :)

taevatähed paistavad ka kõige sygavamasse auku ..

*uneskäija* Viimme näen Sind igal öösel unes - seismas risti ahta voodi jalutsis. Sa mind aidata ei saa, kuid näed, et mul on valus. Vaikselt naerdes haihtud. Miks nii teed? Kuid täna õhtul olen ettevalmistatud - mul nõiasõnu andis teadmamees - öö hakul puistan voodi ette maha valgeid roose ja kaela tõmban pihlakatest kee. Ma uinun, sõnad pitserina sulet' huultel, Sa salamisi unne imbud taas. Nii ettevaatlik oled roosiõitel, ning nähes pihlakeed Su pilk on mornilt maas. Kui okkad kriipind helepunaseks Su jalatallad, veel tasahilju seisad voodiserva manu ja huulilt maha loed mu unneöeldud sõnad. On naeratus Su valgeilt palgeilt kadun'd ... Sest hetkest suletud on Sulle minu unevallad.

.o0( ma tunnen ennast täna nagu Libahundi Tiina. ärge kysige, miks. maitea isegi. iga korraga vajun aina veidramate mõtete padrikusse ja varsti hakkan majakat otsima. kas lubate, et ei jäta mind yksi ? see pole teie teha, õige kyll. neetud. yksikuks hundiks olemine murraks mu sydame. aga rohkem me sellest ei ... )

mõtteline osa meist / sõpradele

Mõtteline osa meist öö hingab mulle kuklasse kui ruttan läbi linna on siinseist kõrvaltänavaist saand turvaline paik ma mõtlen - aega on ju küll kuid jalgades on hoogu ei peatu enne väravaid ja maja, päevinäind sind pole siin kuid ma ei ole kurb kord uksel seistes naersime sind mõttes suudlesin sa pilgutasid silma öeldes ”Tulen ma ju jälle” ning põse vastu minu külma põske surusid nii tulen juba üsna mitu aega nii tulen juba üsna mitu ööd et anda sulle suudlus see mis minu mõtteid painab et siduda su ümber uneilmavööd ... Sõpradele kannatust veidi peagi ma lahkun sõbrad, olge veel minuga hingake tasa pidage vastu ööd õppige nautima hinnake vaikust mis saadab kuutõusu tähtede vallatut sadu ritsikasirinat uduseid teid see kõik on hommikuks kadund pisut veel, palun ööbik laksutab juba vaikselt varjude tekkimist näen veidi veiniselt jalutan koju pääsupesadel peegeldub päev ...